teisipäev, 28. jaanuar 2020

Hendrik Groen "Salapäevik", "Kuniks elu" ning "Ela ja lase elada"

Hendrik Groen on hollandi kirjanik, kes kirjutab pseudonüümi all. Eesti keeles on ilmunud kolm raamatut: "Salapäevik, Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana", "Kuniks elu. Uus salapäevik. Hendrik Groen, 85 aastat vana" ning "Ela ja lase elada".

Salapäevikus” ja selle järjes „Kuniks elu”pajatab 83-aastane vanapapi oma elust vanadekodus. Kuigi vahepeal natuke nagu venib, on tegu mõnusalt humoorika looga, kus on nii kurbust – selles vanuses tuleb ette nii haigusi kui ka surma – kui ka rõõmu, kui vanurid loovad klubi Vakumisu ehk Vanad, kuid mitte surnud ja hakkavad kõiksugu põnevaid asju korda saatma, oma võimete piires muidugi. Lisaks arutab Hendrik maailmas toimuva üle ja eriti muidugi kõige selle üle, mis vananemist puudutab. See on päris vaimukas.
Proua Aupers on uusasukas. Ta loeb igal hommikul kohvilauas kõik lehe surmakuulutused ette. Huvitav, kes talle esimesena midagi öelda julgeb. Mitte kõik ei taha, et nende päev nii rõõmsas toonis algaks. 
Uurimused on näidanud, et 80-aastaselt ollakse õnnelikum kui neljakümneselt, mil õnn on kõige madalamas seisus. Siis on korraga muret nii oma vanemate kui ka laste pärast, lisaks veel stress töö juures. Nii leiab üks 80-aastane professor. Ta teab, millest räägib.
 *
Kreekas on pangaautomaadid tühjad ja pankrot ähvardamas. Kõigis ajalehtedes soovitatakse inimestel, kes sinna puhkusele lähevad, sularaha kaasa võtta. Kujutan ette, et kõik Bulgaaria taskuvargad on samuti planeerinud tööalase reisi Kreekasse. Kunagi varem pole Kreeka poetänavatel nii palju raha pahaaimamatult ringi liikunud.
Seda raamatut võiksid lugeda kõik, kellel on kõrges eas vanemad, sest läbi mõnusa huumori räägib ta just sellest, kuidas on vana olla. Samas ei tarvitse selline humor igaühele meeltmööda olla, aga see on ju nii igasuguse naljategemisega.

Samasuguse musta huumori kaudu lahkab Hendrik Groen praeguse elu valupunkte ka raamatus "Ela ja lase elada". Selle teose suur teema on matusekorraldus Hollandis. Aga ei tasu end ehmatada lasta, see pole üldse morbiidne raamat. Iroonia ja huumoriga vaatleb Arthur oma elu ja ümbritsevat. Kui ta on saanud 50 aastat vanaks ja kaubelnud välja kenakese koondamishüvitise, hakkab oma igavast elust ja abikaasast tüdinud Arthur plaanima suurt avantüüri, sest kes ei tahaks omaenda matusel külaline olla?

"Salapäeviku" on tõlkinud Katrin Kern,
"Kuniks elu" ning "Ela ja lase elada" Kaari Antzon.

Teised kirjutavad:
Salapäevik:
Lugemiselamused
kultuuritarbija60+
Vahel ma kirjutan ka
Lugemissoovituse blog
Manni lugemisblogi
Raamaturiiulike
Katkend
ERR järjejutt

Kuniks elu:
Manni lugemisblogi
ERR järjejutt
Katkend

Ela ja lase elada:
Vahel ma kirjutan ka
Loetu kaja
ERR järjejutt
Katkend

pühapäev, 19. jaanuar 2020

Triinu Meres “Kuigi sa proovid olla hea”

Triinu Merese raamatus “Kuigi sa proovid olla hea” on kolm juttu, mille tegevus toimub Kuuevalla kuningriigis. "Sulavesi ja vereside" ilmus esimest korda 10. Täheajas 2012. aastal ja siis meeldis see mulle üsna hästi. Meeldis ka üle lugedes. Ka järgmine lugu, "Nagu nuga vööl", on varem ilmunud. Viimane, nimilugu, on kõige pikem ja andis lausa lühiromaani mõõdu välja.

Meres tegeleb ka selles raamatus valikute ja vabaduse küsimusega. Kuuevalla naised otsustavad ise oma elu üle, aga nad ei pääse keskaegse maailma valitsejate intriigidest ja igal valikul on tagajärg. See kõik on kirja pandud mõnusas arhailises keeles, poeetiliste looduskirjeldustega ja autori viis lugu jutustada tekitab tugeva kohalolekutunde. Nimijutustuses on kasutatud huvitavat lahendust – sellel on kaks lõppu. Nii et lugeja võib lausa valida, kumb talle rohkem meeldib. Mulle meeldis teine variant.
Aga sügised on pikad, ja kui talvel ei tule külma ning jõed püsivad lahti, kui naise kaasa ratsutab ühest suurest maalossist ja linnaparuni majast teise, sõlmib suhteid ning tutvustab ennast Lõunavalla pärija mehena, ja kui Leitar naeratab nii sageli, nii enesekindlalt, ning Anno on lihast ja verest naine, kelle süda ei ole kuninga tütreks olemise tõttu sugugi mustaks troonipuuks muutunud – siis ei peaks keegi imestama, et mees, kes armastab naistes okkaid ning iseloomu, ja naine, kes armastab avalaid nägusid ning lõbusaid, hooleta inimesi, ükskord pärast küünarvarte surumist ja embamist käed pisut kauem kokku jätavad. Lasevad ka pilkudel mitu pikka hetke teineteises püsida.

Teised kirjutavad:
Kirjanduslik päevaraamat
Sirgeldaja
Loterii
Sirp
Reaktor
Ulmekirjanduse baas
Apollo raamatuportaal
Katkend

neljapäev, 9. jaanuar 2020

Alberto Mussa „Qāfi mõistatus”

Alberto Mussa „Qāfi mõistatuse” juures intrigeeris mind asjaolu, et autor on brasiillane, aga kirjutab araabia luulest. Tuleb välja, et tema juured ulatuvad Lähis-Idasse, ta on õppinud matemaatikat ja lingvistikat ning tõlkinud islamieelset araabia luulet. Need kolm asja annavad päris täpselt aimu, mida raamatust oodata, kuigi mitte midagi sellist ma sealt tegelikult üldsegi loota ei leidnud.

Raamatu tutvustuses öeldakse, et "saladustest, labürintidest, ennustustest ja mõttemängudest pulbitsev „Qāfi mõistatus” (2004) teeb vaimuka kummarduse araabia kultuuripärandile. Kuid eelkõige on see ülistuslaul keelele, kirjale ja luulele." Ühest küljest väga täpne, teisest küljest ei ütle teose kohta mitte kõige vähematki.

Nii saab iga lugeja lasta end kanda sõnade voolust, teha koos autoriga uperpalle, eriti mitte millestki aru saada ja ometi nautida kirjapandut.

See tundub olevat väga kaasaegne raamat. Kuigi ma ei ole kindel, kas selline väide üldse midagi tähendab. Igal juhul ei ole see mingi lineaarne jutustus, siin pole isegi mingit õiget lugu, rääkimata konkreetsest algusest või lõpust. Nii ma nägin sellega vaeva, püüdsin aru saada, kes parasjagu tegutseb, mida ta teeb ja mispärast. Kusagil teose teise poole peal hakkas juba looma, eriti pärast seda, kui loobusin mõtte tagaajamisest ja lasin end lihtsalt vooluga kanda. Ei, mõte on siin kindlasti olemas ja lõpuks saab isegi mõne vastuse.

„Qāfi mõistatuse” täielikuks nautimiseks kuluvad ilmselt ära suuremad teadmised araabia kultuurist, legendidest, ajaloost, keelest ja muust. Aga igatahes ei ole see raskepärane tekst ja lugejat üllatatakse kogu aeg. Lõdvaks ei tohi lasta, aga siis on auhinnaks toredad väikesed torked. Juhuslikult valitud lõik:
Ibn Hind kutsus seepeale enda juurde Bakri hõimu saadiku. Harit ibn Hilliza tuli nii pikas tuunikas, et see pühkis maad, ja sel olid nii pikad varrukad, et need katsid tema sõrmed. Nägu ja pea olid mähitud turbanisse, kust paistsid ainult kaks tarka silma. Sest Harit oli omal ajal Bakri klanni kõige targem mees. 
Õukond taandus kahte lehte. Harit tõlgendas seda kui talle osaks saanud loomulikku austusavaldust. Ta eksis, uudis sellest, et ta on nakatunud leeprasse, oli juba jõudnud levida. (lk 124)
Poeet, või oli see sõdalane, või mõlemat korraga, rändab ringi ja otsib üht naist, võitleb tema nimel, aga ei saa teda ikkagi omale. Samal ajal otsib keegi (seesama poeet, või oli see keegi teine? Polegi tähtis) Dzadahi silma ehk ajamasinat, mis tegelikult võib olla hoopis džinn. Vahepeal saab teada, kuidas tekkis kõhutants ja kuidas on see seotud sellega, et mehed omale võimu haarasid, kes olid tegelikult Ali Baba nelikümmend röövlit ja et tõeline Šeherezad oli tegelikult, ja on siiani, naissoost džinn ning et hoopis Aladin oli see, kes talle jutte vestis.

Tõlkinud Leenu Nigu

Teised kirjutavad:
Sõber Raamat
Kruusatee
Sirp, Janika Kronberg
Loe katkendit

Tänan raamatu eest Varraku kirjastust.

kolmapäev, 1. jaanuar 2020

Loetud raamatute nimekiri 2020 (täiendamisel)

  1. Clarice Lispector, Metsiku südame ligi
  2. J. K. Rowling, Harry Potter ja tarkade kivi
  3. J. K. Rowling, Harry Potter ja saladuste kamber
  4. J. K. Rowling, Harry Potter ja Azkabani vang
  5. J. K. Rowling, Harry Potter ja tulepeeker
  6. J. K. Rowling, Harry Potter ja Fööniksi ordu
  7. J. K. Rowling, Harry Potter ja segavereline prints
  8. J. K. Rowling, Harry Potter ja surma vägised
  9. J. K. Rowling, Tales of Beedle the Bard
  10. J. K. Rowling, Lendluudpall läbi aegade
  11. J. K. Rowling, Fantastilised elukad ja kust neid leida
  12. J. K. Rowling, John Tiffany, Jack Thorne, Harry Potter ja äraneetud laps
  13. Nancy Mitford, Armastust otsimas
  14. Jane Austen, Mõistus ja tunded
  15. Claudia Pineiro, Betty Boop
  16. Alice Hoffman, Igapäevane nõiakunst
  17. Meg Lukens Noonan, Ühe mantli lugu
  18. Evelyn Waugh, Tagasi Bridesheadi
  19. Evelyn Waugh, Allakäik ja langus
  20. Tove Jansson, Nähtamatu laps ja teisi jutte
  21. Henriikka Tavi, Lootus
  22. Anaïs Nin, Henry ja June (audio)
  23. Jaan Aru, Ajust ja arust
  24. Kuldlootos 1
  25. Leonard Mlodinow, Nõtkelt
  26. Kuldlootos 2
  27. Jaroslav Hašek, Geniaalne idioot. Huumori kool (audio)
  28. Hans Fallada, Tookord meil isakodus
  29. Ülle Leis, Võõrkeelse suhtluse käsiraamat
  30. Yann Martel, Life of Pi
  31. Andrus Kasemaa, Vanapoiss (audio)
  32. Olav Osolin, Minu esimene elu
  33. Jeffrey Moussaieff Masson, Susan McCarthy, Kui elevandid nutavad
  34. Jane Austen, Mansfield Park (audio)
  35. Fredrik Backman, Ärevil inimesed (audio)
  36. Jim Butcher, Tormirinne (audio)
  37. Jim Butcher, Hull kuu (audio)
  38. Jim Butcher, Hauatagune oht (audio)
  39. Jim Butcher, Suverüütel (audio)
  40. John Fowles, Maag (audio) 
  41. Lawrence Durrell, Prospero saar (audio) 
  42. Jaan Aru, Ajust ja arust
  43. Jaan Undusk, Teekond Hispaania
  44. Andrew Langley, The Little Book of Tea Tips
  45. Vilmos Kondor, Budapest noir (audio) 
  46. Angeles Mastretta, Armuvalu
  47. Werner Bergengruen, Poplavkin ja teised jutud (audio) 
  48. Indrek Hargla (koost), Ülestõusjad ja kodukäijad
  49. Andrei Beljanin, Musta missa vandenõu (audio) 
  50. Jane Austen, Northangeri klooster (audio) 
  51. Evald Tammlaan, Laevakoer Tuhk (audio) 
  52. Leonard Mlodinow, Nõtkelt
  53. David Grann, Kadunud linn Z (audio) 
  54. María Dueñas, Õmblejanna Madriidist 
  55. Mia Kankimäki, Naised, kellest ma öösiti mõtlen (audio) 
  56. Roberto Calasso, Kirjastaja jälg
  57. Jüri Kolk, Esimene malbe päev sel aastal (audio) 
  58. M.C Beaton, Nõia surm
  59. Alessandro Baricco, Noor mõrsja (audio)
  60. Tove Jansson, Muumitroll
  61. Angela Caughey, Elu dementsusega (e)
  62. Sally Rooney, Vestlused sõpradega (audio)
  63. Herman Sergo, Näkimadalad
  64. Agatha Christie, Viimane vaimudetund
  65. Giedra Radvilavičiutè, Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte (audio)
  66. George R. R. Martin, Valguse hääbumine (audio)
  67. Merit Raju, Sõltumatu naine (audio)
  68. Petr Ludwig, Adela Schicker, Lõpp edasilükkamisele (audio)
  69. Jeanette Winterson, Kehale kirjutatud
  70. Herman Sergo, Randröövel
  71. Elizabeth Gilbert, Tüdrukute linn (audio)
  72. Aili Saks (toim), Lillede kuninganna
  73. Claudia Ritter, Looduslikud antibiootikumid
  74. Alexandra Lapierre, Mura (audio)
  75. Andrus Kivirähk, Liblikas
  76. Ela Tomson (koost.), Valda Raud. Üks elu (audio)
  77. Jaak Roosaare, Rikkaks saamise õpik (audio)
  78. Veronika Kivisilla, Kuni armastus peale tuleb 2.0
  79. Virginia Woolf, Orlando
  80. Aidi Vallik, Kuidas elad, Ann? (audio)
  81. Wolfgang Herrndorf, Miks me varastasime auto (audio)
  82. Margus Kalam, Minu Aasia