teisipäev, 28. jaanuar 2020

Hendrik Groen "Salapäevik", "Kuniks elu" ning "Ela ja lase elada"

Hendrik Groen on hollandi kirjanik, kes kirjutab pseudonüümi all. Eesti keeles on ilmunud kolm raamatut: "Salapäevik, Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana", "Kuniks elu. Uus salapäevik. Hendrik Groen, 85 aastat vana" ning "Ela ja lase elada".

Salapäevikus” ja selle järjes „Kuniks elu”pajatab 83-aastane vanapapi oma elust vanadekodus. Kuigi vahepeal natuke nagu venib, on tegu mõnusalt humoorika looga, kus on nii kurbust – selles vanuses tuleb ette nii haigusi kui ka surma – kui ka rõõmu, kui vanurid loovad klubi Vakumisu ehk Vanad, kuid mitte surnud ja hakkavad kõiksugu põnevaid asju korda saatma, oma võimete piires muidugi. Lisaks arutab Hendrik maailmas toimuva üle ja eriti muidugi kõige selle üle, mis vananemist puudutab. See on päris vaimukas.
Proua Aupers on uusasukas. Ta loeb igal hommikul kohvilauas kõik lehe surmakuulutused ette. Huvitav, kes talle esimesena midagi öelda julgeb. Mitte kõik ei taha, et nende päev nii rõõmsas toonis algaks. 
Uurimused on näidanud, et 80-aastaselt ollakse õnnelikum kui neljakümneselt, mil õnn on kõige madalamas seisus. Siis on korraga muret nii oma vanemate kui ka laste pärast, lisaks veel stress töö juures. Nii leiab üks 80-aastane professor. Ta teab, millest räägib.
 *
Kreekas on pangaautomaadid tühjad ja pankrot ähvardamas. Kõigis ajalehtedes soovitatakse inimestel, kes sinna puhkusele lähevad, sularaha kaasa võtta. Kujutan ette, et kõik Bulgaaria taskuvargad on samuti planeerinud tööalase reisi Kreekasse. Kunagi varem pole Kreeka poetänavatel nii palju raha pahaaimamatult ringi liikunud.
Seda raamatut võiksid lugeda kõik, kellel on kõrges eas vanemad, sest läbi mõnusa huumori räägib ta just sellest, kuidas on vana olla. Samas ei tarvitse selline humor igaühele meeltmööda olla, aga see on ju nii igasuguse naljategemisega.

Samasuguse musta huumori kaudu lahkab Hendrik Groen praeguse elu valupunkte ka raamatus "Ela ja lase elada". Selle teose suur teema on matusekorraldus Hollandis. Aga ei tasu end ehmatada lasta, see pole üldse morbiidne raamat. Iroonia ja huumoriga vaatleb Arthur oma elu ja ümbritsevat. Kui ta on saanud 50 aastat vanaks ja kaubelnud välja kenakese koondamishüvitise, hakkab oma igavast elust ja abikaasast tüdinud Arthur plaanima suurt avantüüri, sest kes ei tahaks omaenda matusel külaline olla?

"Salapäeviku" on tõlkinud Katrin Kern,
"Kuniks elu" ning "Ela ja lase elada" Kaari Antzon.

Teised kirjutavad:
Salapäevik:
Lugemiselamused
kultuuritarbija60+
Vahel ma kirjutan ka
Lugemissoovituse blog
Manni lugemisblogi
Raamaturiiulike
Katkend
ERR järjejutt

Kuniks elu:
Manni lugemisblogi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar