esmaspäev, 24. august 2020

Agatha Christie "Viimane vaimudetund"


Agatha Christie raamatus"Viimane vaimudetund" on kakskümmend lugu, mille ühisnimetuseks on üleloomulikkus. Kui krimilugude puhul on üleloomulike juhtumuste kasutamine levinud võte, kus detektiiv lõpuks üsnagi maiste asjade kaudu imelikud asjad ära selgitab, siis siin on selliseid lugusid, kus tegutsevadki viirastused, teispoolsusest antakse hoiatusi ja keegi ei seleta neid lõpuks ära. Need on läbisegi inimeste loodud "üleloomulikkusega", nii et põnevust jagub, sest kunagi ei tea ette, mida täpselt oodata. 

Mida ometi kirjutada Agatha Christie kohta, mida varem ei ole öeldud? Christie talendi austajad teavad, mida oodata, ja teised võiksid ka järele proovida. Lühijutud on tutvumiseks tänuväärne žanr ja Christie on neid kirjutanud terve hulga. Mulle tundus, et olin suuremat osa neist juba varem lugenud, aga ilmselt mitte kõiki. Igal juhul tore lisandus krimikirjanduse suurkuju eestikeelsesse kirjavarasse. 

Kaanetekstil öeldakse, et kokku on kogutud Christie kõige jubedamad ja eriskummalisemad lood. Sada aastat hiljem nad ilmselt enam nii jubedad ei tundu kui kirjutamise ajal. "Viimases vaimudetunnis" saab kohtuda juba tuttavate Poirot ja Miss Marple'iga, aga ka meediumide, usuhullude, isepäiste nukkude ja niisama petturitega.

Tänan raamatu eest Varraku kirjastust.

teisipäev, 11. august 2020

María Dueñas "Õmblejanna Madriidist"

María Dueñase "Õmblejanna Madriidist" on eepiliste mõõtmetega romaan ühest etapist Hispaania ajaloos. Kuigi see on väga hästi peidetud ühe naise loo taha. Kuussada lehekülge pisikest teksti on igal juhul eepiliste mõõtmetega ja ajalugu on üsnagi esil – tegevus toimub peamiselt II maailmasõja eelsetel aastatel Hispaanias ja Marokos, kus oli seal ajal Hispaania protektoraat. Aga sellest, et autor tahtis tegelikult ajaloolist romaani kirjutada, hakkab alles lõpu poole aru saama. Sest lugeja arvab ikka, et romaan räägib Sira Quiroga elust.

Peategelane Sira sündis Madriidis 1911. aastal. Niipea, kui ta neiuks sirgus, juhtus üsna tavapärane lugu – ta armus elumehesse, sõitis koos tollega Marokosse ja ühel hetkel avastas end ilma rahata, võlgades ja rasedana ihuüksi võõral maal. Sira ei olnud tugev, tark ja haritud ettevõtlik naine. Tal oli vähe kooliharidust, veel vähem julgust ja oskust ise toime tulla. Selline kangelanna on vahelduseks värskendav. Siiski saab ta teiste abiga (kes samuti ei ole vahelduseks mingid head samariitlased) jalad alla, avab õmblussalongi ja hakkab Marokos elavatele välismaalasest rikastele ja ilusatele naistele riideid õmblema. Vaikselt pääseb ta niimoodi ka ise nende rikkasse ja ilusasse maailma, eelkõige kuna sõbruneb ühe oma kliendi, inglanna Rosalinda Foxiga, kes on protektoraadi komandöri Juan Luis Beigbederi armuke. Kaks viimast on ajaloolised tegelased. Siin oleks võinud tuluke juba põlema minna, aga ikka veel teeskles raamat, et jutustab ühe vaese tütarlapse elust.

Romaanis leiab ka muid tegelikult elanud isikuid, näiteks Briti seikluskirjaniku ja luureteenistuse töötaja Alan Hillgarthi ning siis veel kindral Franco ja tema kälimehe Ramón Serrano Suñeri. Ja kuigi nad olid pikalt Sira tegemiste taustamängijad, siis ühel hetkel tuli lugeda lehekülgede kaupa Hispaania poliitilise ladviku omavahelistest võitlusest ja lõpuks ka sellest, mis sai kõigist neist romaanis tegutsenud ajaloolistest isikutest hiljem. See tõmbas tempo täiesti maha. Aga see oli juba üsna romaani lõpupoole ja siis ma sain ometigi aru, et tegelikult on "Õmblejanna Madriidist" ajalooline romaan, et autoril olid selle raamatuga hoopis muud plaanid, aga ta oli need osavalt ära maskeerinud. 

Nüüd paistab vist, et ma vastandan neid kahte – romaan ühe naise elust ja ajalooline romaan. Üldsegi mitte, ajalooline romaan ühe naise elust on ju täiesti aktsepteeritav žanr ja pealegi väga huvitav žanr, vähemalt minu arvates. Nii on ka "Õmblejannaga Madriidis", selle ajalooline osa polnud sugugi igav. Aga usun, et Hispaania lugejale oli see kõvasti huvitavam kui mulle, sest oma riigi ajaloost natuke rohkem teada saada on ikka huvitav. Seda kõike võib võtta kui romaani lisaväärtust, sõltub, mida keegi ootab. Kuigi mina seda ei oodanud, siis ei saa ka öelda, et see mind oleks liialt häirinud. Targemaks saada on ikka hea ja igav ju ei olnud. 

Peale selle, et "Õmblejanna Madriidist" on ajalooline romaan, on ta ka armastusromaan, suureks kasvamise romaan, spiooniromaan. 600 lehekülje sisse mahuvad need kõik kenasti ja ei sega üksteist mitte üks raas. Suurepärane tõlge ja kaunis kujundus. 

Tõlkinud Mari Laan ja Kristiina Raudsepp

Teised kirjutavad:

Tänan raamatu eest kirjastust Toledo