Laupäev, 23. jaanuar 2016

Bukahooliku mured

LibraryThingis, kus ma oma raamatute kataloogi hoian ja millest kirjutasin lähemalt siin, on !loomulikult! käimas ka Book Reading Challenge 2016. Tegelikult on neid terve hulga, nagu 100 Books in 2016 või 75 Books in 2016. Mind paelus aga 2016 ROOT Challenge - (Read Our Own Tomes) ehk selline, kus loetakse oma olemasolevaid ja seni lugemata raamatuid. Minul on hetkel kodus 527 lugemata raamatut, millest nii vähemalt umbes poolt ma kindlasti tahaksin olla lugenud.

Viimasel ajal ma ei käi enam raamatupoes, kui vähegi võin ja väldin uute raamatute ostu. Kui ostan, siis valin e-raamatu. Sest riiulid on täis. Just vaatasin, et natuke ringitõstmist (fotoalbumid võivad olla ka mujal kui raamaturiiulis) ja saan juurde ühe riiulivahe. Aga see saab ilmselt kohe täis, kui ma kõik need raamatud, mis juba mõnda aega kapi- ja lauanurkadel seisnud on, ära paigutan. Kõigist minu ettevaatusabinõudest hoolimata tuleb raamatuid juurde. Ma ei pea neid üldsegi ostma ega midagi, viimasel ajal tulevad nad täitsa niisama. Näiteks käisin KirjandusAidas ja sain loosiga raamatu, kuigi jäin hiljaks oli viimane, kes loosi tõmbas. Või ühel üritusel, kus sain kingituseks esineja kirjutatud raamatu - Lewis Pugh, soovitan tema kohta uurida, erakordne inimene ja väga huvitav esineja, raamat oli ka suurepärane. Kirjastus Varrak pakub lahkelt iga kuu arvustamiseks raamatut ja ma ei suuda ju ära öelda, kui sealt midagi huvitavat leian. Isa kinkis mulle mitu ilusasti köidetud Taluperenaise ja Nõukogude Naise aastakäiku. Need on ikka ka raamatud. Vähemasti selles mõttes, et võtavad riiulil ruumi. Mind intrigeeris eriti 1975. aasta Nõukogude Naise aastakäik. On ju huvitav vaadata, millest sinu sünniaastal kirjutati.

Kõige selle juures on lugemine ise kuidagi soiku jäänud. Mõni raamat on ikka kogu aeg pooleli, aga selle läbisaamine võtab liiga palju aega. Ja olen tagasi pöördunud oma lapsepõlve lugemisviisi juurde - mitu raamatut ühel ajal ja järgemööda. Vahepeal ma lugesin ikka üks raamat korraga, viimasel ajal on mitu tükki ühel ajal käsil. Avastasin, et niimoodi on ka täitsa võimalik. Aga aega kulub. Mõtlen järjest rohkem audioraamatute peale - neid saab kuulata muude tegemiste kõrvale ja niimoodi mitu head asja korraga saada. Internet on (ingliskeelseid) audioraamatuid täis, teisalt aga nõuavad nad siiski süvenemist. Pidin näiteks Dickensi "Christmas Carolit" kaks korda kuulama, sest esimese korraga läks pool mööda.

Bukahooliku mured :)

Esmaspäev, 4. jaanuar 2016

Hayley Campbell "The Art of Neil Gaiman"

Ma ei tea, kuidas teiega oli, aga mina veetsin aasta viimase nädala (ja natuke peale) Neil Gaimani maailmas. Ja mulle meeldis seal! Kohe kahju oli, kui otsa sai. Võtaks ja loeks või Ameerika jumalad uuesti üle. Aga kahest korrast aitab küll, pealegi võtab see tellis liiga palju aega. See-eest Graveyard Booki või Stardusti võiks küll kolmandat korda lugeda.

"The Art of Neil Gaiman. The Story of a Writer with Handwritten Notes, Drawings, Manuscripts & Personal Photographs" on just see, mida pealkiri ütleb. Ühe loomeinimese elu läbi tema loomingu. Gaiman on praegu 55 ja seega loob ta loodetavasti veel palju, aga ka kuni siiamaani on tema haare muljetavaldav. Koomiksid, romaanid, lasteraamatud, stsenaariumid, filmid, lühijutud, luuletused.

Hayley Campbell on tundunud Neil Gaimanit lapsest saadik. Ta tuhlas tema Addams Family stiilis maja pööningul, kus on hoiul kastide ja kohvrite kaupa igasugu träna. Kirjanduslikku träna. Gaimani märkmed, dokumendid, fotod ja muu, mis aastate jooksul kõrvale on pandud. Osa neist leidis tee raamatu kaante vahele. Kahjuks on Gaimani käekiri suhteliselt loetamatu, aga sellegipoolest on lahe näha, kuidas autor oma mõtteid tillukestele märkmepaberitele kirja paneb. Põhimõtteliselt teeb ta seda lihtsalt igale kättesaadavale paberitükile, nii on palju märkmeid kirjutatud näiteks hotellide logodega paberikestele. Sest Gaiman kirjutab igal pool - lennukites ja hotellides ja sõprade kodudes ja vahel peidab ta end pooleks aastaks kuhugi metsamajakesse.


Pildil klikates näeb suuremalt. Allikas: Ilex Press (seal näeb veel paari lehekülge. Peale selle saab Google'i pildiotsingust ka). 

Paljud teavad Gaimanit eelkõige koomiksikirjutatajana. Sest sellega ta kõigepealt kuulsaks sai. Sel ajal ja seal kohas, kus mina noor olin, koomikseid ei olnud (kui legendaarne "Piilupart, Miki ja teised" välja arvata) ja seega on see maailm minust suure kaarega mööda käinud. Tuleb välja, et mujal (siin räägitakse küll Ameerikast ja Suurbritanniast), on koomiksid suur ja oluline maailm. Ühest küljest oli seda väga huvitav lugeda, kõik oli uus. Teisalt oli just see probleem, kuna suur osa kirjutatust jooksis mul mööda külgi alla, kuna ma tõesti ei saanud aru, kuidas neid koomikseid siis täpselt kirjutatakse, joonistatakse ja kirjastatakse ja kõik see autoriõiguste ja suurkorporatsioonide värk sinna juurde. Aga põnev oli ikkagi.

Rohkem äratundmisrõõmu pakkus "Beyond Comics" peatükk, kus juttu Gaimani romaanidest, lühi- ja lastejuttudest. Iga teose kohta lühike peatükk, kus tausta lahti kirjutatud - kuidas see raamat tuli ja miks ja milleks autor selle kirjutas.

Mulle väga imponeerib Gaimani suhtumine - kõike tuleb teha suurepäraselt. Kui ei ole võimalik teha suurepäraselt, siis on parem mitte teha. Näiteks Graveyard Book oli ta peas olemas üsna kaua, kakskümmend kolm aastat, kui täpne olla. Aga ta ei hakanud seda kunagi kirja panema, kuna ootas, et ta oskused paremaks muutuksid. Sest tegemist oli nii vinge looga, et  ta ei tahtnud seda keskpärase kirjutajana ära rikkuda. Kuni lõpuks otsustas, et ega ta paremaks enam ei muutu ja tuleb asi kirja panna.

Peale kõige muu on Gaiman osalenud ka mitme filmi ja seriaali stsenaariumi kirjutamisel. Beowulf, Neverwhere ja Doctor Who ehk tuntumatest. Tegelikult on kirjutatud stsenaariume palju rohkem, kui neid, mis teoks on saanud. Sest Hollywood on üks hirmus paik, nagu välja tuleb. Hetkel on igatahes teada, et "How to Talk to Girls at Parties" on tõepoolest tegemisel (juttu ennast saab lugeda siin).

Neil Gaimani koduleht
Gaimani käsikirjanäidised

Reede, 1. jaanuar 2016

Loetud raamatute nimekiri: 2016

  1. Hayley Campbell, The Art of Neil Gaiman
  2. Neil Gaiman, Odd and the Frost Giants (e)
  3. Anti Kidron, Kirjutaja käsiraamat
  4. Charles Dickens, Christmas Carol (audio)
  5. Paula McLain, Tiir ümber päikese
  6. Neil Gaiman, A Fall of Stardust (e)
  7. William Somerset Maugham, Kokkuvõtteks
  8. Vincent Schiavelli, Palju ilusaid asju
  9. Peter Ackroyd, London. Lühibiograafia
  10. Kolmteist Eesti kirja
  11. George Orwell, Pariisi ja Londoni heidikud
  12. Dervla Murphy, Täie hooga
  13. Anthony Smith, Amazonasel eksinud
  14. Kurt Vonnegut, Võllaroog
  15. Kurt Vonnegut, Ajavärin
  16. Susan O’Malley, Advice from My 80-Year-Old Self (e)
  17. Matt Ridely, Vooruse lätted
  18. John Cleese, Igatahes ... (e)
  19. Kaur Kender, Iseseisvuspäev
  20. Neil Gaiman, How the Marquis Got His Goat Back (e)
  21. Valdur Mikita, Lindvistika
  22. Mehis Heinsaar, Härra Pauli kroonikad (e)
  23. Dave Hutchinson, Euroopa sügis
  24. Kai Aareleid, Linnade põletamine
  25. Neil Gaiman, Sweeney Todd and Other Stories (e)
  26. Arkadi ja Boris Strugatski, "Hukkunud Alpinisti" hotell
  27. Andy Weir, The Martian (e)
  28. Tiit Kändler, Köögifüüsika
  29. Max Morris, The Wit and Wisdom of William Shakespeare
  30. Theodor Storm, Kimliratsur
  31. Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Normaalne söömine (e)
  32. Karl Ristikivi, Inimese teekond (e)
  33. Neil Gaiman, Outrageous Tales from the Old Testament (e)
  34. Jerome K. Jerome, Idle Thoughts of an Idle Fellow (e)
  35. Ray Bradbury, Fahrenheit 451
  36. Enn Vetemaa, Eesti näkiliste välimääraja
  37. D. H. Lawrence, Ema ja tütar
  38. Kadre Vaik, Colorestica
  39. Sofka Zinovjeff, Punane printsess
  40. John G. Neihardt, Black Elk jutustab
  41. Benjamin Prado, Lumes on tühjus (e)
  42. Margaret Craven, Öökull huikas mind
  43. Neil Gaiman, Being An Account of the Life and Death of the Emperor Heliogabolous (e)
  44. James Herriot, Loomaarstist lenduriks
  45. Indrek Hargla, Raudrästiku aeg
  46. Udo Uibo, Viinakuu. Alkohol eesti luules
  47. Angela Carter, Verine kamber
  48. Zane Grey, Kaduv ameeriklane
  49. Hille Hanso, Minu Istanbul (e)
  50. M. C. Beaton, Stsenaristi surm
  51. George Bernard Shaw, Pygmalion (e)
  52. M. C. Beaton, Agatha Raisin ja Eveshami imetegija
  53. Olga Tokarczuk, Päeva maja, öö maja (e)
  54. Leo Babauta, Pingevaba elu (e)
  55. Anton Hansen Tammsaare, Elu ja armastus (e)
  56. David Messer, Sigmund
  57. Sophie Hannah, Agatha Christie Suletud kirst
  58. Donna Leon, Surm La Fenices
  59. Fuchsia Dunlop, Haiuim ja Sichuani pipar
  60. Tommi Kinnunen, Nelja tee rist (audio)
  61. Ilmar Trull, Väike viisakas kärbes (e)
  62. Aldous Huxley, Hea uus ilm
  63. James Krüss, Majakas Vähimadalal
  64. Kätlin Kaldmaa, Halb tüdruk on jumala hea olla (audio)
  65. Susanna Clarke, Jonathan Strange ja härra Norrell. I osa
  66. Giulia Enders, Võluv soolestik (audio)
  67. Susanna Clarke, Jonathan Strange ja härra Norrell. II osa
  68. Susanna Clarke, Jonathan Strange ja härra Norrell. III osa
  69. Joe Navarro, Ohtlikud inimtüübid (audio)
  70. Cheryl Strayed, Metsik (audio)
  71. Jonas Jonasson, Mõrtsuk Anders ja ta sõbrad (audio)
  72. Mehis Heinsaar, Ebatavaline ja ähvardav loodus (audio)
  73. Enn Vetemaa, Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister (audio)
  74. Helen Oyeyemi, Härra Fox (audio)
  75. Nikolai Gogol, Jutustused
  76. Reet Kasik, Sissejuhatus tekstiõpetusse
  77. Villem Grünthal-Ridala, Valitud värsid
  78. James Krüss, Timm Thaleri nukuteater
  79. Alan Bradley, Piruka magus põhi (audio)
  80. Alan Bradley, Mõrv ei ole lapsemäng (audio)
  81. Matt Kaplan, Teadus maagia taga
  82. Piret Õunapuu, 101 Eesti vana aja asja