Maria Palusalu "Naadimetsast paradiisiks" tundus olevat just selline raamat, millest alustada. Autor lubab teha samm-sammult selgeks, kuidas saada ilusat ja - mis kõige tähtsam - vähe hoolt nõudvat aeda. Hooldusvaba aeda pole muidugi olemas, aga kui on valida põlvili maas rohimise või pika varrega kõpla vahel, siis valin igal ajal viimase.
Palusalu ütleb, et Eestis haritakse aedu ikka veel keskaegsete meetoditega ja et on võimalik palju lihtsamalt hakkama saada. Eelkõige on oluline saada lillepeenrad vabaks püsiumbrohtudest. Ega selleks lihtsat vahendit ei ole, kõige tõhusam on need lihtsalt välja kaevata. Mis on ikka päris suur ja raske töö. Teine väga oluline asi on kava. Enne kui asuda õhinal uusi põnevaid taimi koju tooma, tuleb läbi mõelda kujundusplaan, valida aia tingimustega sobivad taimed, teha istutusplaan ning alles seejärel labidas mulda lüüa.
Kui algul oli ema rõõmus, et ma lõpuks ometi olen hakanud aiapidamise vastu huvi tundma - ta pidi seda ootama üle neljakümne aasta - siis varsti muutus ta pisut kahtlevaks, kui ma oma uute teadmistega teda ründama asusin. Kõigepealt on vaja välja vahetada kõik tööriistad, siis teha ümber aiaplaan, kaevata välja umbrohud, istutada uued taimed, luua lilleniit, tekitada õunapuude alla taimestus, ... ja siis hoogu pidada. Ostsin küll mitu uut tööriista, aga ülejäänu jääb ehk tulevasteks aastateks.
Raamat on jaotatud seitsmeks osaks - kujundusplaan, õigete taimede leidmine, istutusplaan, pinnase ettevalmistus ja rajamine, töövõtted ja tööriistad. Tore on see, et tegemist on Eesti autoriga, mitte tõlkeraamatuga, seega saab kindel olla, et soovitused sobivad meie kliimasse. Autor Maria Palusalu, üks pereettevõtte Palusalu Aedade liige, on hariduselt maastikuarhitekt, mis raamatus selgelt ka välja tuleb, sest tõesti suur osa teosest on pühendatud kujundus- ja istutusplaani koostamisele.
Peab silmas pidama, et see raamat räägib iluaia rajamisest, köögiviljade ja kasvuhoonete kohta tuleb mujalt infot otsida. Samuti on Palusalu aia puhul tegemist nn Inglise aiaga, mis näiteks minu ema silmale on liiga tihe, liiga lopsakas ja liiga umbrohte täis. See viimane käib siis mõnede peenrasse istutatud lillede kohta, mis tema arvates on pigem ilusate õitega umbrohud kui lilled. Aga igal juhul saab siit palju häid ideid ja eelkõige aia harimist lihtsustavaid töövõtteid ja nippe, isegi kui sinu oma aed teistsuguse kontseptsiooniga on. Näiteks vali vähe hoolt nõudvad taimed, mis ei vaja suvel pidevat kastmist, kujunda istutused selliselt, et kogu mullapind oleks taimedega kaetud (nii ei jää umbrohtudele ruumi) ja parem tee üks suur kui mitu väikest peenart. Kõige rohkem on sellest raamatust kindlasti kasu uue aia rajajale. Üldmulje on natuke fragmentaarne, eri infokilde on puistatud kõigisse osadesse. Siin on palju inspireerivaid fotosid kaunitest aedadest ja taimedest. Kokku saab võtta Maria Palusalu sõnadega: "Kõige rohkem õpid uusi asju tehes - hakka pihta."
Tänan raamatu eest kirjastust Varrak.
