Meres tegeleb ka selles raamatus valikute ja vabaduse küsimusega. Kuuevalla naised otsustavad ise oma elu üle, aga nad ei pääse keskaegse maailma valitsejate intriigidest ja igal valikul on tagajärg. See kõik on kirja pandud mõnusas arhailises keeles, poeetiliste looduskirjeldustega ja autori viis lugu jutustada tekitab tugeva kohalolekutunde. Nimijutustuses on kasutatud huvitavat lahendust – sellel on kaks lõppu. Nii et lugeja võib lausa valida, kumb talle rohkem meeldib. Mulle meeldis teine variant.
Aga sügised on pikad, ja kui talvel ei tule külma ning jõed püsivad lahti, kui naise kaasa ratsutab ühest suurest maalossist ja linnaparuni majast teise, sõlmib suhteid ning tutvustab ennast Lõunavalla pärija mehena, ja kui Leitar naeratab nii sageli, nii enesekindlalt, ning Anno on lihast ja verest naine, kelle süda ei ole kuninga tütreks olemise tõttu sugugi mustaks troonipuuks muutunud – siis ei peaks keegi imestama, et mees, kes armastab naistes okkaid ning iseloomu, ja naine, kes armastab avalaid nägusid ning lõbusaid, hooleta inimesi, ükskord pärast küünarvarte surumist ja embamist käed pisut kauem kokku jätavad. Lasevad ka pilkudel mitu pikka hetke teineteises püsida.
Teised kirjutavad:
Kirjanduslik päevaraamat
Sirgeldaja
Loterii
Sirp
Reaktor
Ulmekirjanduse baas
Apollo raamatuportaal
Katkend
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar