Tartu jutud on lapsepõlvemälestused, mis kirja pandud viisil, mis poeb naha alla ja paneb loetut nägema läbi selle pisikese poisi silmade. Väga elusad jutud, võib tunda lõhna ja maitset, rääkimata kirjeldatud paikade ja inimeste ettekujutamisest. Aeg oli pärast sõda, kui majad olid varemetes ja elati tihedalt koos ühiskorterites. Autor teeb selle elavaks, nagu oleksid ise seal koos temaga ja turniksid varemete vahel.
Lisaks lapsepõlvejuttudele on siin 1990. aastal kogus „Kust tuli öö“ ilmunud jutud ja „Eesti rahva esoteeriline ajalugu“. Mis on suurepärane täiendus Meri ja Mikita käsitlustele. Eestlased on ikka olnud maailma keskpunkt, üsk ja tšakra ning ärgu keegi arvaku, et see kunagi teisiti oleks võinud olla. Ma saan aru küll, et võrdlus Mikitaga ei tarvitse igaühele meeldida, aga kes siis veel räägib sellest kuidas eestlased maailma ajaloo käiku on muutnud ja muudavad edasigi. Sellest jutust on ammendava ülevaate kirjutanud loterii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar