O. Henry "100 valitud novelli". Esimene, teine ja kolmas raamat

O. Henry novellid on tore suvelugemine, kui ainult tõlkija ja toimetaja natuke põhjalikumalt oma tööd oleksid teinud. Nii mõnigi lause jääb natuke ebaselgeks, tuleb see siis sellest, et O. Henry kirjutas oma aja lugejatele ja meie lihtsalt ei tea, mida ta ühe või teise märkuse või viitega öelda tahtis, või siis ei olnud tõlge piisavalt tasemel. Tegelikult see just üleliia ei häiri, sest nagu ma ütlesin, on tegemist mõnusa suvelugemisega. Aga siis jõudsin lauseni, kus kõrtsis olid laual pipar, sool ja aastaajad. Ei tõlkija, toimetaja ega korrektor ei peatunud sellel kohal ega mõelnud: huvitav, mida teevad aastaajad New Yorgi kõrtsi laua peal?

Enamasti on peategelasteks väikest sorti kelmid, kes igasuguste nutikate võtete abil teisi vähem nutikaid rahast lagedaks teevad. Mõnikord juhtub ka nii, et see teine osutub kavalamaks. Humoorikad lood, kahesõnaga. O. Henry kirjutab lihtsatest inimestest ja tema lugudel on alati pöördeline lõpp. Mida neist novellidest veel leiab, on saja aasta tagune Ameerika õhkkond, kombed ja tavad. Selline väike ekskurss minevikku.

Selgub, et kokku on O. Henry novellikogumikke kuus, ilmselt on hiljem juurde tõlgitud. Ma ei tea, kas kuutsadat novelli ühelt kirjanikult enam valituteks saab nimetada. Palju neid üks inimene elu jooksul üldse kirjutada jõuab? Uurisin järele - internet ütleb, et ta kirjutas ligemale 600 juttu. Nii-nii. 

Tõlkinud Ruth Vestel

Teised kirjutavad:

Jüri Ehlvest on kirjutanud üsnagi kriitilise, kuid see-eest vägagi nauditava arvustuse teisele raamatule. Tema kõrval on see siin umbes nagu O. Henry tõlge Ehlvesti kõrval ;)

Ekspress