Üks pool teosest on Käbi Laretei novell "Tuneesia". Pean tunnistama, et sellest oli raske aru saada. Kuna novell koosnes erinevatest fragmentidest ja pildikestest, ei saanud ma alati aru, kus ja millal tegevus parajasti toimus, sest autor liigub ajas vabalt edasi-tagasi ja kas tegevus toimus millagi tema nooruses või hiljem ja vahepeal ka kaasajas (ehk kirjutamise ajal) ja kõik see jäi segaseks. Teisalt ei vähenda see novelli võlu - mis seisnebki nende pildikeste poeetilisuses, erootilisuses, napis keeles.
Teine pool raamatust on aga Evald Okase impressioonid, need on samuti erootilised ja ootamatud (minu kui kunstikauge isiku jaoks igatahes). Kokku on sellest kahest osast saanud kaunis teos, need sobivad omavahel kokku ja täiendavad teineteist.
Teised kirjutavad:
Sehkendaja
Sirp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar