James Krüss on kõige ehtsam jutuvestja. Eestis on ta eelkõige tuntud raamatu "Minu vaarisa ja mina ehk Suur ja väike Boy" järgi, mis on igatepidi üks väga tore raamat. Seal jutustati jutte. Sedasama tehakse ka raamatutes "Majakas Vähimadalal" ja "Timm Thaleri nukuteater ehk Müüdud inimarmastus", mida nüüd lugesin. Lapsena lugesin ka "Timm Thalerit ehk Müüdud naeru", mis tundus siis päris jube raamat. "Timm Thaleri nukuteater" on sellele nagu järg, kus parun uuesti välja ilmub, aga seekord ei lähe keegi tema õnge. Selle asemel jutustatakse aga lugusid. Paljudes lugudes on õpetlik moraal, tuleb hoida keskkonda ja liiga ahne ka ei tohi olla. Tegevus toimub Veneetsias, kus autor kohtub uuesti Timm Thaleriga, mõlemad juba täiskasvanud.
Ka "Majakas Vähimadalal" jutustatakse lugusid. Vähimadalal asub majakas ja seal elab majakavaht Johann, kellel on sõber Alexandra, kes on kajakas. Lisaks on raamatus veel tädi Julie ja poltergeist Võrgu-Hans. Nad kõik räägivad üksteisele jutte, mis kõik on täiesti tõsilugu, kuigi tõestada seda muidugi ei saa!
Ühesõnaga, soovitan James Krüssi kõigile lastele ja lapsemeelsetele lugudearmastajatele. Või siis autori enda sõnadega – kõigile neile, kes armastavad inimesi.
Tõlkinud Eve Sooneste
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar