Eoin Colfer "And Another Thing..."

Eoin Colferi "And Another Thing..." on kuues osa Douglas Adamsi "The Hitchhiker's Guide to the Galaxy" viiest osast koosnevale triloogiale.
Douglas Adams on ise öelnud, et peaks kunagi raamatule järje kirjutama, sest "Mostly Harmless" oli ikka liiga trööstitu lõpuga. Nüüd tegi seda tema lese heakskiidul Eoin Colfer, kes siiani on kirjutanud noorte fantaasiaraamatuid, millest tuntuim on Artemis Fowli sari.

"Mostly Harmless" lõppes mäletatavasti maa lõpliku õhkulaskmisega grebulonide poolt vogonite juhtimise all. "And Another Thing...'i" tegevus algab pisut enne seda. Ei ole üldsegi üllatav, et ilmub välja päästja Zaphod Beeblebroxi isikus, kes on veel tüütum kui eelmistes osades. Maa sai seekord tõesti õhku lastud, kuid lisaks Arthurile, Trillianile ja nende tütrele olid veel mõned maa-asukad suutnud end enne seda maalt välja smugeldada ja asustada planeet Nano. Juba tuntud tegelaste kõrval on selles raamatus kandev osa antud surematule Wowbaggerile ja ka piksejumal Thor saab päris palju kõneaega, kuigi temast on tehtud paras ullike Beeblebroxi mõju all, nagu Jürka Kaval-Antsu kõrval.

Mingit erilist narratiivi siin jällegi polnud. Peategelased muudkui sõidavad kuhugi, vogonid ajavad neid taga. Vogonite laevas toimuv oli ehk loo kõige naljakam osa, kuid üldiselt see teos just superhuumoriga ei hiilanud. Praegune aeg on võimaldanud Colferil tuua sisse kriitikat interneti, videomängude ja poliitilise korrektsuse üle, mida Adamsi ajal veel olemas polnud. Ja lõpp... noh, igatahes on siit võimalik veel ka seitsmes osa kirjutada, kui kellelgi tahtmist peaks olema.

Colferi "Artemis Fowl" mulle päris meeldis, meenutaski veidike Adamsit, aga oli oluliselt lihtsam (s.t. vähem füüsikat). Pisut raske on seda raamatut võrrelda Adamsi kirjutatuga, sest nende lugemisest on juba paar aasta möödas. Aga niimoodi enda sisse haarata, nagu tollel suvel, mil järjest kogu "triloogiat" lugesin, Colferi järg küll ei suutnud. Colfer on osanud väga hästi tabada "Hitchhikeri" stiili, kuid lugeda oli vahel lausa igav. Naljad olid natuke mannetud ja pidevad vaheselgitused katkestasid tekstivoogu. Ma tõesti ei mäleta, kas Adamsil oli ka nii palju reisijuhi vaheselgitusi, aga siin oli neid igal lehel mitu. Need andsid küll vajalikku lisateavet universumi asukate ja tavade kohta, kuid lõpuks oli neid liiga palju. Vaatan, et eesti ulmesõbrad seda raamatut arvustanud ei ole ja tegelikult ei olegi midagi katki, kui te seda raamatut ei loe.

Teised kirjutavad:
Eoin Colferi koduleht
Independent
Guardian
Simon's Book Blog