Juba kolmandal leheküljel selgus, et ma olin eksinud, tegemist on järjekordse ajalooraamatuga (millest ma hetkel hoiduda tahtsin). Raamatu autor oli leidnud ühest vanast ajalehest artikli kaelkirjakust, kelle Prantsusmaa kuningas Charles X´le kinkis Ottomani impeeriumi Egiptuse asevalitseja Mohammed Ali 1827 aastal. Järgmised kümme aastat veetis autor selle loo jälgi ajades arhiivides nii Egiptuses kui Prantsusmaal ja pani oma uurimistöö tulemusena kirja lummava kirjelduse ühe kaelkirjaku teekonnast. Raamat on kui ekskurss ajalukku, sain teada palju tolleaegse (18 saj lõpu - 19 saj alguse) Prantsusmaa ja Egiptuse omavahelistest suhetest, käimasolevatest sõdadest, ajaloolistest isikutest. Samuti peatub ta põhjalikult Egiptuse "avastamisel" ja paljaksvarastamisel tolleaegsete Euroopa teadlaste ja kaupmeeste poolt. Põhinedes puhtalt ajaloolistele andmetele, on ta siiski suutnud luua elava ja kaasakiskuva jutustuse.
Kaelkirjaku kinkimine Prantsuse kuningale Mohammed Ali poolt oli puhtalt strateegiline samm suhete parandamiseks Prantsusmaaga. Sellegipoolest nähti looma transportimisega kõvasti vaeva, sest kuninglik kingitus pidi igal juhul elusalt ja heas tervises kohale jõudma.
Looma teekond oli pikk – Hartumist Niiluse ülemjooksul läbi Egiptuse ja üle Vahemere Marseille’i sõitis kaelkirjak laevaga, kuid sealt edasi Pariisi kõndis loom kogu tee (üle 800 km) jala! See oli esimene kaelkirjak, kes Prantsusmaa pinnale astus, mistõttu ta tekitas prantslaste seas tohutu suurt elevust ja osutus pikaks ajaks Pariisi Jardin des Plantes’i suurimaks tõmbenumbriks.
Tõlkinud Airi Triisberg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar