Nigella Lawson "Nigella Express"

Suurbritannias väga populaarse autori Nigella Lawsoni uusim raamat "Nigella Express. 130 Recipes for Good Food, Fast" tundus tutvustuse kohaselt just see, mida mulle vaja on. Mulle meeldib süüa head toitu, aga tegemiseks napib tavaliselt nii aega kui, pean tunnistama, ka viitsimist. Ühel hetkel saab võileibadest, pelmeenidest ja kiirnuudlitest villand, aga ilma söömata ka ei saa. Selle raamatu retseptid paistavad olevat just see, mille abil ma ennast uuesti järje peale võiksin saada (söögitegemise mõttes). Tegelikult ei ole mulle muidugi enam ühtegi kokaraamatut lisaks vaja – neid on riiulis juba „ainult" 214 tükki, mis asjaolu pole mind muidugi kunagi takistanud raamatuid juurde ostmast. Lõplikult veenis mind selle teose vajalikkuses nami-nami. Seega võtsingi ette ja tegin oma elu esimese Amazoni tellimuse. Eestist oleks ka saanud osta, aga USA'st sai ikka kõvasti odavamalt. Ei olnudki midagi keerulist, ainult et pakki pidin tervelt kuu aega ootama. Peale seda läks veel kuu aega, enne kui raamatu läbi sain.

Jah, ma tõesti loen kokaraamatuid! Võtan ette ja loen algusest lõpuni läbi, enne kui riiulisse panen. Mis tähendab, et tavaliselt vedeleb mul lauanurkadel ikka mõni kokaraamat, mida ma pole suutnud läbi vaadata. Kui raamat juba riiulis on, siis on selle kättevõtmine juba palju ebatõenäolisem tegevus. Ja nende järgi toiduvalmistamine… sellest ma parem vaikin.

Nigella Express on küll raamat ekspress-toitudest, kuid üldse mitte ekspress läbi lugemiseks. 400 lehekülge, 130 retsepti, vahejutukesed. Need viimased meeldivad mulle kõige rohkem. Raamat on jaotatud kolmeteistkümneks peatükiks, milles on kiirestivalmivaid retsepte: hommikusöögiks, lõunaks, ajaks kui üldse aega ei ole, pidudeks, Itaalia ja Mehhiko köögist, kaasavõetavaks lõunaks, ja palju muud. Kuna tegemist on ikkagi Briti autoriga, siis harjumuspärased toiduained ja nende kättesaadavus on veidi erinev kui meil siin ja osa põnevaid retsepte jäävad minust tegemata puhtalt sellepärast, et ma ei lähe eripoodi otsima wasabi-pastat või karripastat. Suurem osa toite on siiski ka siin lihtsalt järgitehtavad.

Aga seda raamatut lugeda on ka lihtsalt fun! Autori pisikesed jutukesed iga retsepti juurde, kus ta kirjeldab, kuidas tal ka ikka kunagi aega ei ole või miks ta armastab konkreetset toitu just niimoodi teha, on kütkestavad: This is a cinch to make, and easy-easy-easy to eat (Margarita ice-cream, lk 247) või I have practically had to sit on my hands to stop myself writing about this before now (Roquamole, lk 243). Siis veel sellised pisiasjad nagu retsepti lõpus toodud serveerimiskogused: Serves 2 greedy people (caramel croissant pudding, lk 23), serves 3 to 6, depending on appetite (breakfast bruschetta, lk 90), serves 4 or 1 under certain conditions (Roly-poly pudding, lk 184), serves 4 very lucky people (Chocolate peanut butter fudge sundae, lk 160). Kui sellised kirjeldused kedagi külmaks jätavad, siis ilmselt ei peaks ta seda raamatut lugema.

Autori koduleht
Arutelu Nami-namis (koos retseptidega!)