Neil Gaiman "The Ocean at the End of the Lane"

Pikisilmi oodatud uus täiskasvanutele mõeldud romaan Neil Gaimanilt. "The Ocean at the End of the Lane" on küll pigem lühiromaan, alla 200 lehekülje, mis neile, kes armusid Gaimanisse "Ameerika jumalaid" lugedes, on selgelt liiga vähe. Lühidusest tuleneb ka see, et erinevalt "Ameerika jumalatest" või "Anansi Boys'ist" on tegu üsna sirgjoonelise, ühe selge tegevusliiniga teosega. Ei mingeid kümneid eri tegelasi oma eripäraste eludega või paljusid põnevaid tegevuspaiku.

Gaiman on rääkinud, et see on tema kõige isiklikum teos ja põhineb lapsepõlves läbielatul. Tegevus on antud läbi seitsmeaastase poisi silmade.

Lugedes valdas mind teatav pettumus - see tundus täieliku lasteraamatuna. Samas, lastele lugemiseks ei ole "The Ocean at the End of the Lane" kindlasti sobiv, mitte enne teismeiga. Aga see vist ongi hea kirjanduse tundemärk, et esmapilgul selged ja lihtsad asjad tegelikult seda ei ole. Gaiman oskab edasi anda, kuidas täiskasvanute maailm paistab ühele seitsmeaastasele lapsele. Ja see maailm on õõvastav. Täiskasvanud on suured ja tugevad, neil on alati õigus ja nende käes on alati jõud. Gaiman on meisterlik õhkkonnalooja, õudus ei torma lugejale toore jõuga peale, see tunne tekib tasapisi, siis muudkui suureneb, kuni oledki kirjaniku meelevallas.

I liked myths. They weren’t adult stories and they weren’t children’s stories. They were better than that. They just were.

*

We picked some pea pods, opened them and ate the peas inside. Peas baffled me. I could not understand why grown-ups would take things that tasted so good raw, and put them in tins, and make them revolting.

*

Adults should not weep, I knew. They did not have mothers who would comfort them.

*

I wished I could have seen who was talking. If you have something to fear, rather than something that could be anything, it is easier.

Ilmunud ka eesti keeles nime all "Ja tee lõpus on ookean."

Teised kirjutavad:
Katkend raamatust
Katkend raamatust
Wikipedia
Veerand loetud lugudest
loterii
Rabarberibulvar
Raamaturiiulike
Tilda ja Tarakanid
Gaiman loeb raamatut: "Talks at Google"
(Tegelikult, ärge lugege seda Wikipedia artiklit. See laob ilma igasuguse stiilita ette raamatu narratiivi, jättes kõrvale kõik selle, mis teosest tegelikult teose teeb. Lugege ikka raamatut ennast, luban, et see läheb ruttu.)