Aimar Ventsel "Minu Jakuutia"

Siis panin seljakoti kokku, toppisin külmunud kala sinna sisse ja sõitsin bussiga lennujaama. 

Selline eksootiline paik nagu Jakuutia, kuhu mina ilmselt kunagi ei satu. Või igatahes praegu ei ole plaanis. Oleks tahtnud rohkem lugeda põlisrahva elust, aga Aimar Ventsel liigub pigem linnas ja selle diskosaalides ja ööklubides. See on autori õigus kirjutada just sellest, mis talle omale huvitavam tundub. Teisalt ei ole ilmselt siiani eriti palju Jakutski noortest ja ööelust kirjutatud. Küll on aga kirjutatud põhjarahvaste elust. Seega ei saa autorile pahaks panna, et ta kõigi lugejate ootustele vastu ei tule. Seda enam, et see, mis kirjas, on huvitav ja hooga kirja pandud. Ei mingeid armunud noore enesotsingud võõral maal, hoopis noore mehe seiklused Siberi ööklubides, õppetunnid põhjapõdrakasvatajate juures tundras, aga ka pilguheit Jakuutia akadeemikute maailma (autor on lõppeks ju etnoloogiadoktor).

Kui külm on külm, kui elad linnas, kus talvel on -48 kraadi "soe" ilm ja kuidas sellega toime tulla. Millised on Jakuutias elava sajakonna eri rahvuse omavahelised suhted. Mis üldse on Siber?

Mis on Siber tavainimese jaoks peale külma, põhjapõtrade ja jääkarude? Ega te eriti mööda ei pane, kui pakute välja märksõnad "tööstusmaastik", "vangilaager", "viletsus", "nõukogude arhitektuur". Igatahes mitte midagi helget, ilusat ja puhkepäevast, mis tuleb inimesel mõttesse kohe, kui küsida assotsiatsioone näiteks Kuuba või Brasiiliaga. Pigem on Siber dekoratsioon järjekordsele "Doktor Živago" ekraniseeringule - karm ja inimtühi põlismets, milles uitavad ringi kaamete umbusklike liikumatute nägudega kohalikud, kelle käitumine on ebaadekvaatne ja ettearvamatu.See on natukene nii, et kus suitsu, seal tuld. Enamik Siberi linnu ning külasid ongi väga kaugel eestlase ettekujutusest romantilisest ning turvalisest kuurordist. Võib ka väita, er Siber on kohati hullem, kui meie arusaam Siberist kunagi üldse olla saab. 

Ja teisal lükkab Ventsel ümber meie tavaarusaama viinajoomisest Venemaal.

Kultuurne viinajoomine tähendab alati külma viina, ontlikku keskkonda ja sakuskat. Vaid asotsiaalid ja välismaalased joovad sooja viina ilma peale haukamata. Vastupidiselt levinud stereotüüpidele joovad normaalsed inimesed Venemaal viina tasakaalukalt ja alati kaetud laua taga, isegi kui laual on vaid paar hapukurki ning singilõiku. 

Petrone Prindi kogutud lingid