Ulmeguru kirjutas Raamatumaailmas, et tema ei saa hästi aru Loomingu Raamatukogu valikuprintsiipidest. Mina ka ei saa. Amar Annuse "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest" ei ole kindlasti ilukirjandus, aga mis ta siis on? Autor ise nimetab seda esseeks, mulle tundus pigem pikaleveninud (populaar)teaduslik artikkel. Tekstist arusaamine nõuab eelteadmisi, kuigi mitte nii palju, et lugemisest midagi külge ei jääks. Kellele selline teos huvi võiks pakkuda? Üliõpilastele ehk? Tegelikult oli siiski ka mulle huvitav, saada pisut aimu, kust pärinevad meie (piibli) müüdid ja kuidas nad aegade jooksul arenenud on.
Ei hakka oma harimatust siin demonstreerima ja teose kohta midagi arvama. Tsiteerin parem paari huvitavamat lõiku.
Selle kirjelduse järgi oli Oannes tõepoolest ülitark, sest pärast teda ei avastanud inimkond enam mitte midagi. Selles vaateviisis ilmneb muistsete mesopotaamlaste üdini konservatiivne maailmavaade, mis teadis, et maailm on "paika pandud" juba iidsel ajal sellisena, nagu ta praegu on. Mesopotaamia vanades kultuurkeeltes on inimene asetatud näoga mineviku poole, kuna sõna "minevik", sumeri keeles igi ja akkadi keeles panitu, tähendab "eesolevat". Tuleviku poole on inimene aga seljaga, sest sõna "tulevik", sumeri eger ja akkadi warkitu, tähendab "tagumist". Ühiskonna ja riigi ideaalset, utoopilist korraldust otsiti minevikust, mitte tulevikust. (lk 12)
Taevaste ennete kompendiumid on palju vanemad kui "horoskoobid", mida tuntakse alates Pärsia impeeriumi ajast alates 539 e.m.a. Horoskoobid on Paabeli astroloogias seega üsna hiline nähtus ja uus teadusliku kirjutise žanr, milles rikastele tellijatele koostati personaalne eluennustus, lähtudes tähevaatlustest inimese sünnimomendil. Horoskoobi žanr mõeldi Paabeli preestrite poolt välja selleks, et et elatada templipersonali, kes Pärsia ajast alates enam ei kuulunud kuningapalee ülalpidamisele. Horoskoop pandi kokku õige mitmete Paabeli ennete liikidest - taevaendest, sünniendest ja ajaendest. (lk 34)
selle aasta LRi esimesed numbrid on kuidagi ebalevalt mittehuvitavad...
VastaKustutaLR printsiibid on vist kolmandik eesti kirjandust (pooleks vanad ja uued, ehk? aastat alustab eesti teos), ja siis tõlked, mis enamvähem sobilikud ülikoolide õppekavade täienduseks. või midagi sellist.
iseenesest muidugi kuldaväärt, et väljastpoolt angloameerikat tuleb palju tõlkeid.
Sinu postitust nähes otsisin riiulist välja selle raamatu (oli siiski mitme aasta tagune) ja tsiteerisin enda isiklikus postituses (nagu nüüd tagantjärele näen) täpselt sama lõiku - mineviku ja tuleviku kohta. Minu arvates väga põnev.
VastaKustutaKui seda lõiku esimest korda lugesin, tundus see täiesti loogikavastane. Pikemal järelemõtlemisel aga hakkas juba nagu natuke looma :)
VastaKustutaTere! Palju aastaid möödas küll, aga ega seda raamatut müüa pole kellelgi? Mind jällegi huvitab :)
VastaKustutaSoovitan proovida Raamatuvahetust. Sinna saab oma soovi soovinimekirja panna ja vastutasuks omalt poolt üleolevaid raamatuid pakkuda.
Kustuta