Indrek Hargla "Doanizarre udulaam"

Indrek Hargla "Doanizarre udulaamast" ilmus hiljuti uus trükk. On tore, et nüüd, kus autor kuulsust on kogunud, ta oma varasemaid teoseid uuesti välja annab. Kõike küll loota ei ole, näiteks Pan Grpowski uustrükki ei tule, sest pole kunstiliselt piisavalt kõrgel tasemel, autor ise ütles. Aga "Doanizarre udulaam" on täitsa tasemel. Kas ta just seiklusromaan on, aga ulme kindlasti.

Isand Asger elab korraga kahes maailmas – üks on igav oleskelu nüüdisaja Taanis ja teine Doanizarres, mis on linn kusagil maailmas, mis on meie oma moodi, aga mitte päris. Doanizarret aga ähvardab oht – selle poole liigub udulaam, mis paistab oma teel kõik elava hävitavat. Linnaelanikud pole juba kaua midagi kuulnud maadest, mis teisele poole udulaama jäävad. Kuna isand Asger on võõramaalane, kutsutakse ta appi udulaama uurima.

Doanizarre on tore aurupungi maailm, siin ei ole elektrit, aga on üleskeeratavad tõllad ja mehhaanilised inimesed. On linna võimukandjate omavaheline rivaalitsemine, kaunis naine, kes küll riigi kommete kohaselt Asgerile kättesaamatuks jääb.

Lõpplahendus oli natuke pettumus, kuigi kõik sai kenasti ära seletatud ja midagi ripakile ei jäänud. Teose maailma kontekstis oli kõik loogiline ja toimis. Samas ei liikunud teos liiga sirgjooneliselt lõpu poole, oli süžeepöördeid ja ootamatuid käike.

Teised kirjutavad:
Reaktor
Triinu raamatublogi
Ulmekirjanduse baas
Lugemiselamused
Manni lugemisblogi
Kirjanduslik päevaraamat