Reede, 3. veebruar 2017

Kätlin Kaldmaa "Halb tüdruk on jumala hea olla"

Kätlin Kaldmaa "Halb tüdruk on jumala hea olla" on lasteraamat, mis sobib suurepäraselt ka lapsepõlve järele nostalgitsevale täiskasvanule. Peategelane Li on 11-aastane tüdruk, kes kasvab koos õe ja vennaga maal külas. Need olid ajad, kus lapsed elasid kogu oma vaba aja õues, sest kujutate ette – televiisoris tuli lastesaateid õhtuti pool tundi ja pühapäeva hommikul oli film. Ja kõik! Arvutitest ja mobiiltelefonidest polnud keegi siis veel kuulnudki. Aga lastel oli tegemist küllaga, igav neil igatahes ei olnud. Mõnel korral juhtus natuke hirmsaid lugusid ka, näiteks siis, kui noorem vend Sass terava kööginoaga vanemaid õdesid taga ajas. Või kui ta läbi jää vajus. Või kui õde Lotta puu otsast alla kukkus. Vanemad ei saa sellistest asjadest üldjuhul midagi teada. Polegi vaja, nemad niikuinii aru ei saa. Pealegi said kõik Olukorrad laste poolt kenasti ära lahendatud. Vägisi tuleb pähe võrdlus Bullerby lastega. Hoolimata kõigest turvaline ja soe maailm, kus seiklused käivad asja juurde ja kus halb tüdruk on jumala hea olla.

Tegevus toimub 80ndatel, seega on õiges vanuses täiskasvanutel rõõmsat äratundmist küllaga. Tegelikult ei ole kusagil öeldud, millal tegevus toimub, aga tegin deduktiivse järelduse autori vanust arvestades. Lastele aga on need lood alati seiklusteks valmis tüdrukust kindlasti põnevad ja eriti lahe on stiil – Kaldmaa kirjutab just nii, nagu üks 11-aastane võiks kirjutada.
Korraga kostab selja tagant krabinat. Lotta on suurest igavusest puu otsa roninud. Ronib nii kõrgele kui kannatab ja hakkab kiikuma. Puuladvas kiikuma või puuladvaga kiikuma, kuidas seda ütlema peaks, kujutage pilti. Endal tuleb õnnelik nägu pähe. /.../ Ma ütlen teile, see on täiesti isevärki tunne. See, kui oled roninud nii kõrgele, kui ronida annab, ja kui sa siis seal ladvas viibutades hoo sisse saad ja see latv liikuma hakkab. Sest vaadake, see ei ole mingi tavaline kiik, mis käib edasi ja tagasi. Oo ei. See on selline kiik, mis inimeste seadustele ei allu. See käib natuke edasi ja tagasi, aga rohkem käib see ringi ümber iseoma telje ja puu telg on teadagi juurikas. Kui rohkem kallutada julgeda, siis saab suurema hoo. Liikumine käib üsna üpris ennustamatut trajektoori pidi.
Teised kirjutavad:
Vooremaa
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Istu mu pingile ...
Lastekas
Sirp
Lugemine on ...
Lugemissoovituse blog

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar