Balti raamatumessil ja kirjandusfestivalil Head Read

1. päev
Tunnike Nokia Kontserdimaja esimesel korrusel. Üks raamat, aga see-eest suurepärane - Inna Gensi "Kodud ja kujutelmad". Ilmumise järel lugesin selle kohta mitut väga positiivset artiklit. Mitu ostumõtet, aga küll jõuab järgnevatel päevadel. Varusin igaks juhuks suure hulga sularaha. Kuulasin, kuidas Jüri Kuuskemaa loeb saksa autori raamatut. Poetry Slam. Päris lahe. Ärajoonud nägudega poeete võis näha mitmeid. Ja see on alles festivali esimene päev!

2. päev
Kuulan Kontserdimaja saalis kolmveerandtunnikese vestlusringi „Suur ja väike ajalugu”, kus räägivad Imbi Paju, Aigi Rahi-Tamm ja Sofka Zinovieff. Vestlust juhib Mart Laar, kes ka ise päris palju jutustab. Päris huvitav on, aga teised asjad ootavad ka. Kuulan „Lambakriminulli”autorit Leonie Swanni, kes räägib saksa keeles, aga õnneks on tõlk päris hea. Saan teada, et kõigepealt oli sõna "lambakriminull", seejärel tuli algus, ning alles pärast mõnda aega kirjutamist selgus, et tegemist on romaaniga. Aga järgmine raamat tuleb juba "lambathriller", mis toimib teistsuguse loogika alusel. No et kogu aeg on pinge üleval ja ei tea, kes järgmisena ära koksatakse. Või ka mitte.

Vahepeal käin kõik korrused läbi ja ostan mitu raamatut. Ei suuda vastu seista ja soetan Mart Juure "101 popmuusika albumit" ja Alan Bennetti "Tema Majesteet lugeja", Vanem Edda juba on riiulis, Völsungite saaga läheb nüüd lisaks. Hea hinnaga saan veel mitu teost - Haruki Murakami "Lõuna pool piiri, lääne pool päikest", "450 retsepti kogu maailmast", LR Marta Sillaotsa "Sealtpoolt künniseid" ja Andrei Ivanovi "Minu Taani onuke. Tuhk." Oh, ja ongi kõik?

Õhtu lõpetuseks kuulan, kuidas inBoil loeb oma luulet ja esitab mõned lood. Telki Luulet ja Jazzi kuulama enam minna ei jaksa.

3. päev
Alustan päeva hoopis Kristiine kevadlaadaga, nii et jõuan raamatumessile just kella kolmeks, et kuulata raamatuajakirja Lugu tegijate ja kaasautorite kohtumisi oma lemmikutega. Rain Veetõusme räägib väga põnevalt sellest, mida ulmekirjanduses ei ole. Ulmekirjanduses ei ole näiteks põllumajandust, teiste rasside kunsti ega baktereid ja viirusi, mis maalastest maadeavastajaid võiksid ohustada. Aga see-eest on kõik teised planeedid meie omaga sarnased: seal on alati päike (või kaks) ja kuu, ööpäev sama pikk ja ka suuruselt on need maaga sarnased. Seda kõike saab järeldada asjaolust, et süüakse ikka kolm korda päevas ja minnakse õhtul magama, keegi ei maga keskpäeval.

Vahepeal ostan veel paar raamatut. Kuigi omale olen kõik juba eelmistel päevadel välja valinud, on seekord kaasas tütar, kellega peame maha pika arutelu teemal, kas on vaja osta kõik Videviku osad või mitte. Ei olnud vaja osta. Otsustava hääle annan mina, kuna rahakott on minu käes :) Küll sai ta omale "Emily the Strange'i", sushi valmistamise raamatu ja kaks ingliskeelset raamatut Allectost. Ma ju tegelikult ostaks talle raamatuid heameelega, kui ta neid vaid loeks. Lõpetuseks veeretame Ilmamaa leti juures õnneloosi, millega tütar võidab Mats Traadi "Minge üles mägedele" 1. osa ja mina Uku Masingu "Luule IV". Kuna loos maksis 10 krooni ja Mats Traadi raamat 340, tekkis tahtmine veel vähemalt 10 loosi võtta, sest riiulil paistsid väga korralikud raamatud, aga hoidsime end siiski tagasi. Lisaks nimetas kirjastuse esindaja meid sõbrannadeks, mispeale tütar väheke häiritud oli. Mina muidugi mitte :) Nii et raamatumessile sai väga kena lõpp pandud.

Edasi läksime Vabaduse väljakule Suurt Prõmmi kuulama-vaatama. Pidasime vastu umbes poolteist tundi, siis aga hakkas nii külm, et edasisest loobusime. Mul oli mingi ähmane ettekujutus parkettpõrandaga saalist, kus luuletajad tõsiste nägudega oma luuletusi musta mapi vahelt ette loevad. Elo Viiding täpselt nii ka tegi, aga teised räppisid ja häälitsesid ja kargasid ringi. Ja see, et saksa või islandi keelest midagi aru ei saanud, ei seganud üldse.