"Ajapildi sees" ei ole raamat Juhan Viidingust, see on raamat Mari Tarandi lapsepõlvest ja tema perekonnast. Tegevustik ja mälestused keerlevad ümber noorema venna, kuid eelkõige on siin juttu nende lapsepõlvekodust, emast ja isast, sugulastest ja olulistest paikadest Lõuna-Eestis. AJAST, kust nad pärit. Raamatu peategelane on aeg.
Seda raamatut oli lihtne lugeda, tekst voolas ja jutustas oma lugu. See oli kui jutustus, mida võiks kujutada ette Mari Tarandit raadios ette lugemas. Autor räägib palju luulest, selle kohast nende peres ja oma elus ning tekst ise on juba poeetiline ja väga isikupärane. Oi, kuidas mulle meeldisid need pangid ja hääd! Aga kui raamatu sulgesin, tundsin, et ei oska selle kohta enam midagi arvata. Tunded ja mõtted jäid kaante vahele.
Teised kirjutavad:
Viivi Luik, Ekspress
Kalev Kesküla, Vikerkaar
Priit Hõbemägi, Ekspress
Jaan Kaplinski, Ekspress
Andres Laasik, EPL
Mart Juur, Postimees
Nädala autor
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
südamelähedaselt
Ristiratast
Sehkendamine
Intervjuu autoriga, Õhtuleht
Intervjuu autoriga, Keskus
Maaleht
Tõeliselt head lugu ei olegi vaja yle rääkida. Raamat ongi nagu asjutäis laegas - kaane avamisest kaane sulgemiseni. Ka igayhe silm märkab iseasju. Sestap raamatu ja tema lugeja vahel toimunu ongi nende iseasi, millest teistele jutustama ei pea. Kui just ei taha.
VastaKustutaMina loen praegu (nb! loodusteadlase pilguga) Bruce H. Liptoni Uskumused ja bioloogia (Teadvuse, mateeria ja imede jõu vabastamine), Pilgrim 2009.
Aga soovitan kindlasti lugeda meie praeguse aja suure mõtleja Toomas Pauli Seitse sabasulge (Katse kirjeldada inimeselooma), Pilgrim 2009; ja Milan Kundera Eesriie (Essee seitsmes osas), Tänapäev 2008 tuleks teha kohustuslikuks lugemiseks igale kirjanduse õpetajale