Bill Bryson "Ei siin ega seal"

Bill Bryson on ladusa jutuga kirjanik, raamatus "Ei siin ega seal" reisib ta ringi Euroopas, mis ameeriklasele mitte alati oma naeratavat palet ei näita. Raamat on kirjutatud paarkümmend aastat tagasi, mistõttu nii mõnigi asi on praeguseks vananenud. Vanade Euroopa riikide koha pealt ehk mitte nii palju, aga peatükk Sofiast väga selgelt praegu enam ajakohane ei ole. Tuletage meelde aastat 1990 - mitmetunnised toidupoe järjekorrad, tühjad letid, valuutabaarid, rahapuudus, hall linnapilt. Sama oli ka Bulgaarias ja see jättis Brysonile üsna lohutu mulje. Eriti kuna tal oli võrdlusvõimalus aastaga 1973, mil kõik oli veel kaunis. Nii et päris reisijuhina Brysoni teost enam võtta ei saa, kuid huvitava ja lõbusa lugemisena siiski. See on muidugi vähe öeldud - lausa naermaajava lugemisena.

Brysonile tunduvad paljud asjad, millega meie siin harjunud oleme, kummalised. Aga kõige jaburam tundus talle Rootsi seadus, et autodel peavad põlema lähituled ka päevasel ajal. See oli tema arvates seadus, mis on nii mõttetu, et sibab sürreaalsuse piiril, ja edestas näiteks Norra seadust, mis keelab pagaril laupäeval ja pühapäeval saia küpsetada.

Õhtul läksin restorani otsima. See oli Saksamaal sageli probleem. Esiteks oli tõenäoline, et selles on kolm nahkpükstes meest, kes mängivad polkat, seega tuleb ettevaatlikult läbi vaateakende vaadata ja hoolikalt omanikku küsitleda veendumaks, et Willi ja Bavaaria Poisid ei hüppa ühtäkki kell pool üheksa väikesele lavale, sest pole midagi hullemat sellest, kui valmistuda oma õhtusööki sisse kühveldama ja leida end keset punapõskseid sakslasi, kes vehivad õllekappadega ning laulavad täiest kõrist "Horst Wessel Liedi". Sõja lõpus oleks tulnud relvarahulepingusse kirja panna ka see, et sakslased peavad koos relvadega akordionid maha panema. (lk 76)

Tõlkinud Virgo Siil

Teised kirjutavad:
Gomaailm
Kiiksu lugemisarhiiv
loterii

Avaldatud mõtted

Love the World
Krista kirjad