Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

Indrek Hargla teises "kriminaalromaanis vanast Tallinnast" "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" jätkab apteeker Melchior Wakenstede Tallinna saladuste lahendamist. Seekordne raamat on kõvasti süngem kui esimene - "Oleviste mõistatus". Siin on salapärane viirastus, mida näinud inimesed varsti surevad, kuid mis apteekri arvates ometigi ei sobitu kuidagi kogupildi sisse. Siin on enesepiinajatest õde-vend, tapetud poisike, keda on enne piinatud, vana ja hirmus legend abielurikkujast naisest ja tiirasest mungast, kes karistuseks elusalt sisse müüritakse, ning eluea-pikkune vihkamine.

Tegelasi on üksjagu, neid kirjeldab autor suure mõnuga, äratab huvi, ja jätab siis sinnapaika, et alles päris lõpus nende juurde tagasi pöörduda. Ometi ei tekkinud kogunenud killukestest ühtset lugu, ehk nende alusel kuriteo lahenduseni jõudmine ei tundunud eriti loogiline. Nojah, mina muidugi ei evi selliseid säravaid halle ajurakke kui apteeker. Melchior räägib lõpus pika ja sünge loo armastusest ja vihkamisest, aga kuidas ta tegelikult kõigi selle loo üksikasjadeni jõudis, jääb autori antud niidiotstest ebaselgeks. Nagu oleks kaks eri lugu ühtekokku pandud; üks, kus Melchior mitte eriti edukalt tapmistele lahendust üritab leida ja selle käigus igasugu pervertide, nõidade ja vanade legendide otsa komistab ning teine, kus vihkamine ja armastus põlvkondade piire ületavad.

Teised kirjutavad:
Õhtulehe raamatublogi
Never Judge a Book...
Postimees 
Need Read
EPL
loterii
loterii2 
Sehkendaja