Kolmapäev, 17. veebruar 2010

Indrek Hargla "Frenchi ja Koulu reisid"


Ma tegin heina.
Indrek Hargla Frenchi ja Koulu sarja kolmanda osa „Frenchi ja Koulu reisid“ suurepärane avalause võtab kokku kogu Frenchi arvamise Maavalla eluolust. Raamatu algus on tihedalt täis huumori tulevärki, nii tihedalt, et mul tekkis hirm, et kui samamoodi jätkub, siis muutub tüütavaks. Aga ei jätkunud hoogu terveks raamatuks. Anekdoodiraamat muutus pärast suuremat sorti seiklust Capri saarel kelmiromaaniks ja lõpp oli võrreldes algusega juba suisa traagiline.

Sarja esimeste osade lugemisest on meeles igavus. Loen raamatut ja igav on. Panen kõrvale, aga kaua ei saa ka eemal olla. Kisub tagasi. Kui raamatud läbi ja ammu raamatukogus tagasi, käisin endiselt ringi, mõtteis Maavald, ja otsisin lauanurgalt pooleliolevat teost. Hargla on suutnud luua kaasahaarava maailma, mis istutab end sisse ja segab mõtteid. Viimases osas avatakse pisut rohkem maagia ja nõiduse päritolu, tegevus laieneb Maavallast välja. Pinge Nelli ja Frenchi vahel püsib. Imbi teeb sarja kestel läbi suuremat sorti metamorfoosi tammelugejast poetessiks ja siis saatuslikuks võrgutajaks ja osavaks petiseks. Nimedega on Harglal endiselt väga hästi – Robinson Bing ja Mõmmmäe Sulev ja Väldo ja muidugi on Imbi ju algusest peale olnud eriti tore leid.

Hargla mängib rõõmsalt stereotüüpide ja klišeedega: Poloonia torumees, vabandust, hekilõikaja, Corleonede perekond Sitsiiliast, Hispaania toreadoor ja femme fatale. Rääkimata Maavalla musta leiva kultusest ja ülejäänud toidukultuurist, läbi võetakse ka saun ja eestlaste kohustuslik heinavõtt. Erilist vimma tunneb autor arhitektide, semiootikute ja tennisistide vastu.

Mulle tundus viimane osa eelmistest parem. Igavusetunnet ei tekkinud. Tegelikult kuluski mul terve pühapäev raamatu peale, hoolimata sellest, et olin plaaninud teha mitu hoopis teistsugust asja. Ei saanud käest panna, suurem osa ajast oli põnev või naljakas või mõlemat korraga.

Teised kirjutavad:
Baas
loterii 1
loterii 2
Need read 
Õhtulehe raamatublogi 
Ekspress 
Sex, Drugs and Great Books

2 kommentaari:

  1. Heh, see poola torumees oli hea piste.
    Ja muidugi tennisistide riivatu maailm.

    VastaKustuta
  2. Ma olen sinuga täiesti nõus, mulle ka see osa meeldis neist kõige rohkem - kuidagi kõige terviklikum lugu. Teine raamat meeldis kõige vähem, suts liiast oli seda veiderdamist (sama juhutb minuga aeg-ajalt suurtes kogustes Pratchetti tarbides).

    VastaKustuta