Sissejuhatust Umberto Eco loomingusse alustasin eseede kogumikust "Minipäevik". "Roosi nimi" ootab juba teist aastat riiulis oma järge, kuigi sissejuhatuse olen sellel siiski läbi lugenud :)"Minipäeviku" esseed on enamuses kirjutatud 60'ndatel ja kujutavad endast paroodiaid ja iroonilises laadis tekste tolleaegsete oluliste teemade kohta. Siin tekkiski kohe probleem, kuna nii aeg kui ruum jäid minu jaoks väga kaugeks, et asjast korralikult mõnu tunda. Selleks, et paroodiast aru saada, on üldjuhul vaja tunda parodeeritavat algmaterjali, aga minu teadmised 60'ndate Itaalia ja selle ajaloo ja inimeste kohta on pehmelt öeldes puudulikud. Siiski ei olnud kõik esseed nii Itaalia-kesksed ja mitme puhul oli minu jaoks tegemist nauditava elamusega. Eelkõige tema raamatuarvustused - kes veel tuleb selle peale, et arvustada Itaalia Panga 50 ooo ja 100 000-liirist kui kunsti- või kirjandusteost. Suurepärane! Samuti ekspertaruanded kirjastustele, kus eksperdid põhjendavad, miks seda või teist käsikirja ei saa olemasoleval kujul välja anda. Käsikirjadeks on muuhulgas Piibel, Homerose "Odüsseia", Dante "Jumalik komöödia", Cervantese "Don Quijote", Kafka "Protsess". Viimase kohta ütleb tundmatu arvustaja järgmist:
Autor aga näib olevat teose kirjutanud tsensuuri surve all. Mida need ebamäärased vihjed, need puuduvad isiku- ja kohanimed peaksid tähendama? Ja miks läheb peategelane kohtu alla? Kui need küsimused ära klaarida, kohta ja aega täpsustada, fakte, fakte ja fakte lisada, selgineks tegevuskäik ja keriks ootusärevus.Raamatu avaessee "Eilita" parodeerib muidugi Nabokovi "Lolitat", ainult et peategelaseks on keegi Umberto Umberto, kelle suurimaks kireks on vanaeided. Ning "Do Your Movie Yourself" on praeguseks vist juba klassika.
Tõlkinud Mailis Põld
Teised kirjutavad:
Ekspress
KesKus
EPL
Intervjuu autoriga
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar