veereva elu raginAga lugege parem, mida targemad arvavad:
kõik ikka igavikku
puutrepi tuttav nagin
ma kohtan päkapikku
männimetsas homme
kell kolmveerand 12
ja meil on kena komme
suudelda teineteist
puude tüved on soojad
soe on päkapikk
kusagil on looja
miski on igavik
Kalev Kesküla, Eesti Ekspress
Brita Mets, Eesti Päevaleht
Koostaja Hasso Krull
Intervjuu Hasso Krulliga
Nõudmiseni
Tegelikult on luulega vist nii, et peab leidma mingi endale sobiva meetodi selle lugemiseks, mul vähemalt võttis selle leidmine päris palju aega, aga nüüd on luuletused ja luulekogud nagu parimad sõbrad :). Novellide ja lühijuttude lugemisega on mul veel kehvad lood, ei ole seda oma õiget viisi nende lugemiseks leidnud.
VastaKustutaJah, ma lugesin seda raamatut nädal aega - toas ja köögis, muusikaga ja ilma, hommikul ja õhtul. Et äkki hakkab looma :) Ei hakanud :(
VastaKustutaKeskkooliajal sai luulet ikka palju loetud. Asi siis ilmselt ikka konkreetses luuletajas ja tema loomingus, mis mulle ei istunud. Kahju.
Läksime kooli ajal kord tundidest ära. Raamatukokku. Võtsime Jüri Üdi luulekogusid (mis olid selleks ajaks välja antud - no miski 1991 oli aasta) ja läksime puhvetisse, et katsuda eelarvamused temast kummutada. Enda eelarvamused. Lugesime ja lugesime, ei õnnestunud kummutada. Ometi just see luuletus, mille sa siin ära tõid, hakkas aasta pärast nii meeldima, et õppisin selle pähe - et oleks kohe vabal ajal oma mälust võtta, kui raamatuid käepärast pole. Ja siis hakkas justkui looma - väikestviisi. Samas olen olnud suhteliselt pettunud, et just mõnest toredast luuletusest on tehtud laul - ei, laulud on toredad, eriti toredad on nad ju siis, kui on hea viis ja sobiv tekst - aga kui luuletus on luuletusena peas/meeles, siis tundub ta hoopis teistsugusena kui see valmis laul. Ja nüüd ei saagi enam mõnda luuletust luuletusena enda ette mõelda, kuna kohe tuleb viis juurde. Etteantud viis:)
VastaKustuta