Hayley Campbell "The Art of Neil Gaiman"

Ma ei tea, kuidas teiega oli, aga mina veetsin aasta viimase nädala (ja natuke peale) Neil Gaimani maailmas. Ja mulle meeldis seal! Kohe kahju oli, kui otsa sai. Võtaks ja loeks või Ameerika jumalad uuesti üle. Aga kahest korrast aitab küll, pealegi võtab see tellis liiga palju aega. See-eest Graveyard Booki või Stardusti võiks küll kolmandat korda lugeda.

"The Art of Neil Gaiman. The Story of a Writer with Handwritten Notes, Drawings, Manuscripts & Personal Photographs" on just see, mida pealkiri ütleb. Ühe loomeinimese elu läbi tema loomingu. Gaiman on praegu 55 ja seega loob ta loodetavasti veel palju, aga ka kuni siiamaani on tema haare muljetavaldav. Koomiksid, romaanid, lasteraamatud, stsenaariumid, filmid, lühijutud, luuletused.

Hayley Campbell on tundunud Neil Gaimanit lapsest saadik. Ta tuhlas tema Addams Family stiilis maja pööningul, kus on hoiul kastide ja kohvrite kaupa igasugu träna. Kirjanduslikku träna. Gaimani märkmed, dokumendid, fotod ja muu, mis aastate jooksul kõrvale on pandud. Osa neist leidis tee raamatu kaante vahele. Kahjuks on Gaimani käekiri suhteliselt loetamatu, aga sellegipoolest on lahe näha, kuidas autor oma mõtteid tillukestele märkmepaberitele kirja paneb. Põhimõtteliselt teeb ta seda lihtsalt igale kättesaadavale paberitükile, nii on palju märkmeid kirjutatud näiteks hotellide logodega paberikestele. Sest Gaiman kirjutab igal pool - lennukites ja hotellides ja sõprade kodudes ja vahel peidab ta end pooleks aastaks kuhugi metsamajakesse.

Pildil klikates näeb suuremalt. Allikas: Ilex Press (seal näeb veel paari lehekülge. Peale selle saab Google'i pildiotsingust ka). 

Paljud teavad Gaimanit eelkõige koomiksikirjutatajana. Sest sellega ta kõigepealt kuulsaks sai. Sel ajal ja seal kohas, kus mina noor olin, koomikseid ei olnud (kui legendaarne "Piilupart, Miki ja teised" välja arvata) ja seega on see maailm minust suure kaarega mööda käinud. Tuleb välja, et mujal (siin räägitakse küll Ameerikast ja Suurbritanniast), on koomiksid suur ja oluline maailm. Ühest küljest oli seda väga huvitav lugeda, kõik oli uus. Teisalt oli just see probleem, kuna suur osa kirjutatust jooksis mul mööda külgi alla, kuna ma tõesti ei saanud aru, kuidas neid koomikseid siis täpselt kirjutatakse, joonistatakse ja kirjastatakse ja kõik see autoriõiguste ja suurkorporatsioonide värk sinna juurde. Aga põnev oli ikkagi.

Rohkem äratundmisrõõmu pakkus "Beyond Comics" peatükk, kus juttu Gaimani romaanidest, lühi- ja lastejuttudest. Iga teose kohta lühike peatükk, kus tausta lahti kirjutatud - kuidas see raamat tuli ja miks ja milleks autor selle kirjutas.

Mulle väga imponeerib Gaimani suhtumine - kõike tuleb teha suurepäraselt. Kui ei ole võimalik teha suurepäraselt, siis on parem mitte teha. Näiteks Graveyard Book oli ta peas olemas üsna kaua, kakskümmend kolm aastat, kui täpne olla. Aga ta ei hakanud seda kunagi kirja panema, kuna ootas, et ta oskused paremaks muutuksid. Sest tegemist oli nii vinge looga, et  ta ei tahtnud seda keskpärase kirjutajana ära rikkuda. Kuni lõpuks otsustas, et ega ta paremaks enam ei muutu ja tuleb asi kirja panna.

Peale kõige muu on Gaiman osalenud ka mitme filmi ja seriaali stsenaariumi kirjutamisel. Beowulf, Neverwhere ja Doctor Who ehk tuntumatest. Tegelikult on kirjutatud stsenaariume palju rohkem, kui neid, mis teoks on saanud. Sest Hollywood on üks hirmus paik, nagu välja tuleb. Hetkel on igatahes teada, et "How to Talk to Girls at Parties" on tõepoolest tegemisel (juttu ennast saab lugeda siin).

Neil Gaimani koduleht
Gaimani käsikirjanäidised