Mida lugeda, kui päike paistab ja mitte midagi tõsist ei taha isegi kaugelt näha? Raamatuajakiri Lugu küsis viimases numbris oma lugejatelt nende suvelugemiste kohta. Ma siis ka mõtlesin selle üle. Ja meelde tuli Denis Diderot’ teos”Fatalist Jacques ja tema isand”. Ei tohi lasta end hirmutada raamatu auväärsest east (esmatrükk Prantsusmaal 1796) ega eksitada autori kuulsast nimest (Prantsuse filosoof ja entsüklopeedia koostaja). Seda raamatut võib küll julgelt suvelugemiseks pidada. Jacques, kes on Isanda teener, alustab juttu oma armulugudest, mida pidevalt katkestatakse, nii et lugudes saab Isand selgust alles raamatu lõpuks. Nende seiklused ja Jacques'i jutud on nii humoorikad kui filosoofilised. Mõlemat on just parasjagu, et pakkuda meelelahutust, mitte muutuda liiga keeruliseks ja samas ka lubada kaasa mõelda. Aga lugege siit teose avalõiku ja otsustage ise, kas meeldib.
Tõlkinud Kristiina Ross
Teised kirjutavad:
Ekspress
Sirp
Päikesejänku ja sada raamatut
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar