neljapäev, 9. juuli 2015

Raamatublogidest

Parem hilja kui mitte kunagi. Et kui kellelgi on see artikkel kahe silma vahele jäänud.

Mihkel Samarüütel kirjutab Sirbis raamatublogindusest Eestis: Raamatublogisid tuleb ja läheb.

Lisan ka paar väikest kommentaari:

Pea täielikult jääb puutumata draama- ja teaduskirjandus, napilt postitatakse luulest. Harva on juttu kokaraamatutest, koomiksitest ja n-ö avangardsest nüüdiskirjandusest või modernistlikust klassikast.

Ilmsesti kajastab blogimaailm seda, mida blogijad loevad. Teaduskirjandusega on muidugi nii, et sellest kirjutamiseks on vaja pisut rohkem kui mõni lõik muljeid. Sest kellele ja milleks sa seda kirjutad? Ei ole mingit mõtet teadusliku raamatu kohta kirjutada skaalal meeldis – ei meeldinud, mis ilukirjanduse puhul võib täitsa kenasti töötada. Minu arusaamise järgi peaks siin sisu analüüsima ja võib-olla ka autoriga dispuuti laskuma. Ehk see on kõvasti suurem ja vaevalisem töö. Ja kui loetud raamatu teema ei ole lugeja eriala ja ta loeb seda lihtsalt uudishimust, siis on eriti raske kirjutada sellest nii, et kirjutajast ei jääks muljet kui totaalsest ignorandist. Sest on suur oht kritiseerida (või kiita) midagi, millest sul tegelikult puuduvad piisavad teadmised. Siin blogis on mõned sellised raamatud :)

Minu jaoks käib siia alla ka luule. Mul puuduvad igasugused teoreetilised või praktilised teadmised luule hindamiseks (muidugi peale skaala meeldib-ei meeldi, millest ka luule puhul ei ole suurt abi).

Kokaraamatutest olen mõnikord kirjutanud, aga ka siin on alati probleem – et mida sa seal hindad ja millele tähelepanu juhid.

Oleks huvitav teada, milline tulemus oli Petrone Prindi paari aasta tagusel kampaanial, kui blogijatele jagati tasuta raamatuid. Vastutasuks pidid nad neist kirjutama.

Petrone Print on seda kampaaniat teinud juba viimased viis aastat. Kirjastus ei ole küll peale 2010. aastat tulemustest kokkuvõtet teinud (siis osales 41 kirjutajat), aga nende selleteemalisel blogipostitusel oli eelmisel aastal 14 kommentaari, 2013. a 15, ja 2012. a 25 kommentaari. Tundub, et asi on hakanud maha käima. Küll on Petrone Print üks väheseid kirjastusi, kes juba mitu aastat tagasi blogijatele arvustuse eest raamatuid pakkus. Teised kirjastused on blogijad alles päris viimasel ajal avastanud. Eks ma saan ainult iseenda eest rääkida, aga lisaks Petrone Prindile on mulle aegade jooksul raamatut arvustamiseks pakkunud 5 kirjastajat (sh üks omakirjastaja ja üks raamatupood), millest ma küll siiani ühtegi vastu ei ole võtnud.

Aga nagu Samarüütel ütleb, on blogid praeguseks ajaks juba väheke vanamoodsad ja ei tea, kauaks sellist avaldamise viisi üldse jätkubki.

Tekib küsimus, millisel moel teosed raamatublogijate sõrmede vahele satuvad – kas need võetakse riiulist või laenutatakse raamatukogust, ostetakse poest, netist või failina? 

Mina teen nii seda, teist kui kolmandat. Kõik nimetatud raamatusoetamise viisid on kasutuses. Olen blogis e-raamatud ka eraldi ära märkinud. Igal blogijal on asjad, mis just tema jaoks tähtsad on ja mille ta postitusse ära märgib. Minu jaoks on näiteks oluline märkida tõlkija nimi, samas loterii ja ka mõned teised lisavad väljaandmise aasta, millest on tegelikult kirjutiste lugemisel palju abi.

Ma olen nüüd hoolega vältinud sõna „arvustus“, kuigi see tuleks nagu kõige lihtsamalt. Et mida me siin blogides siis kirjutame? Arvustusi või ülevaateid või midagi muud? Päris alguses otsisin nõu, kuidas raamatust kõige parem avalikult kirjutada oleks ja panin leitu kirja siia. Samas väidan endiselt, et ma ei kirjuta arvustusi, vaid tähendan üles mõtteid ja muljeid, mida raamat minus tekitas. Aga ei pääse, mõnikord tuleb ikka midagi arvustuselaadset välja :)

Kõige kiirema ülevaate raamatublogide hetkeseisu kohta saab Bukahooliku lehe blogivoost.

Bukahoolik tänab ja nõustub. Olen püüdnud seda blogivoogu ajakohasena hoida. Julgustan ka uurima nimekirja „Blogid, kus raamatutest juttu“, seal on väga asjalikke ja huvitavaid raamatutest kirjutajaid.

7 kommentaari:

  1. Mõtlesin midagi sarnast kirjutada nädal pärast artikli ilmumist, aga tundus, et olin hiljaks jäänud. Sinu postitus tekitas tunde, et võibolla võiks ikkagi ära kirjutada, mis südamel oli :P Seda enam, et pärast sinu kirjutatu lugemist on mõtteainet veel rohkem.

    VastaKustuta
  2. Mina igatahes loeksin huviga :) Tegelikult jätsin siit ka lõpuks hulga mõtteid välja, sest tundus, et nende kirjapanemine nii, et 'ei ei jääks muljet kui totaalsest ignorandist', ei olnudki nii lihtne.

    VastaKustuta
  3. Võeh... kommentaar läks kaduma.
    Lühidalt siis uuesti.

    Kirjutada võib blogides kõigest, olemata asjatundja. Luulet saab rahumeeli enda jaoks hinnata meeldib-ei meeldi skaalal.
    Arvustus... ega siis ajalehtede raamatukirjutisedki alati arvustusteks kvalifitseeru.
    E-raamatu puhul läheb huvitavaks ehk see, et kui hakkad illegaalselt allatõmmatud tekstist kirjutama, et siis... kui eetiline see on? Ega ennevanasti ka suurt räägitud, et milline mp3-kogu sul ketastel paikneb vms.

    Läks nüüd vähe segaseks see jutt...

    VastaKustuta
  4. kolm, see oligi see osa, mille ma lõpuks välja praakisin - et mis ja kes on arvustus ja kuidas ja miks seda kirjutada ja kuidas seda lugeda. Olen täiesti nõus, et kirjutada võib kõigest ja kellele ei meeldi, ei pea lugema. Olen alati imestanud kommentaaride üle, mis blogijat arvustavad. No ära loe, kui ei sobi.

    Aga minu jaoks on raske luulest kirjutada, kuigi ma mõned korrad olen proovinud. No ei tule midagi peale sellesama meeldib-ei meeldi. Ja no tundub mõttetu siis selle kohta postitus teha. Või siis võtab mõnel teemal kirjutamine liiga palju aega ja energiat, et ei tasu vaeva. Siinkohal võib muidugi küsida, et kuidas see blogikirjutamine üldse midagi tasub?

    Praeguste seaduste järgi on ka e-raamatu kinkimine illegaalne tegevus, vähemasti on iga (Eesti) raamatu alguses pikk jutt, et seda tohib kasutada vaid ostja. Nii et mina olen siin küll illegaalsetest raamatutest kirjutanud ja ei tunne ennast selle pärast kuidagi halvasti. Sest ütleme ausalt, selline seadus ei kõlba kuhugi. Paberil raamatut tohid sõbrale laenata, e-raamatut ei tohi.

    Üldse, illegaalselt allatõmmatud tekstist kirjutamine ei ole ju sama, mis illegaalse materjali jagamine. Või kuidas?

    VastaKustuta
  5. Eks seda olegi vähe põnev näha, et kuidas see e-raamatu kasutamine lõpuks laheneb.
    Illegaalsuse all mõtlesin eelkõige seda, kui saadakse kätte selline fail, mis pole iseenesest ametlikult veel ilmunudki (eks alati midagi ikka tilgub enne läbi, kas mitte "Troonide mängu" seriaali puhul polnud paar korda seda probleemi? Või ajan miskit sassi), ja siis sellest blogis kirjutatakse.

    VastaKustuta
  6. Minu meelest on väga positiivne, kui kirjutatakse muljetest ja mõtetest, mis raamatu lugemisel tekivad. Sõnal "arvustus" on ehk negatiivne märk küljes, aga tegelikult on ju huvitav lugeda veidi kriitilisemat kirjatükki kui lihtsalt ümberjutustust või huvitavaid tsitaate, mis lugeja välja otsib. Ümberjutustuse saan mujalt ka kätte ja tsitaadid jäägu igaühe enda salamärkmike jaoks.

    VastaKustuta
  7. Mina olen võtnud ka seisukoha, et ma kirjutan oma arvamusi raamatutest. Ei kasuta ise sõna "arvustus" ning ka kirjutades ei püüdlegi selle poole. Samuti olen vältinud raamatute ümberkirjutamist. Kes tahab, saab need kokkuvõtted mujalt, kuid minu emotsioone saab vaid minu blogist :)

    Ka minu arust on siin lehel parim ülevaade raamatublogidest ja loomulikult huvitav valik raamatuid, millest aegajalt pole kuulnudki. Nagu hea leiubüroo :)

    VastaKustuta