Esimene linnuke on siristanud - nüüd saab e-raamatuid ka raamatukogust laenutada. Olen olnud e-raamatute suhtes väga skeptiline, aga peab ikka ise järgi proovima, kuidas on. Paksu romaani ma ei kavatsegi ekraanilt lugeda, selleks on mu silmad mulle liiga kallid. Seega tundus Aapo Ilvese luulekogu "Tulen öösel sulle koju" päris sobiv.
Tellimine on imelihtne, paar klõpsu ja palun, loe.
Netist laenutamise suur eelis on võimalus teost laenuks võtta just sealt, kus rohkem meeldib ja ei pea leiutama võimalusi raamatute õigeks ajaks tagasi viimiseks. Mis on üks oluline põhjus, miks ma raamatukogudest eriti palju ei laenuta. Ka reisile on muidugi palju mugavam mitme raske raamatu asemel õhuke ja kerge e-luger kaasa võtta. Ei mingit muret, mitu raamatut kaasa võtta, sest oh seda õudust, kui raamatud reisi ajal otsa lõpevad, aga üleliia ei viitsi ka raskusi kaasa tassida. Laenutamisega on küll praegu nii, et teose lugemiseks peab olema internetiühendus.
Aga e-raamatu lugemine ei ole kohe üldse võrreldav paberraamatuga. Peamine - seda ei saa lehitseda ja ei teki mingit arusaama raamatu kujust, vormist ja mahust. Kujundust pole ollagi, tekst on mingis suvalises šriftis roosal taustal. Kui juba on e-raamat, peaks olema võimalik ka otsingut teha ja järjehoidjaid panna. Viimast on täitsa võimalik teha, aga selle toimimismehhanism on natuke arusaamatu. Ja no .... lehitseda ei saa! See-eest annab e-raamat suurepärase võimaluse stressivabaks tsiteerimiseks!
Tegelikult ma nüüd, pärast järeleproovimist, enam ei karda niipalju paberraamatu väljasuremist. Sest need on kaks täitsa erinevat asja. Raamat on füüsiline ese. E-raamat on võimalus tutvuda autori kirjapandud tekstiga. See on nagu raamatulaadne toode, põhivajaduse rahuldab ära - sisu ja tekst. Aga raamat ei ole ainult sisu ja tekst. Raamat on tervik koos kujunduse, paberi, illustratsioonide, kaante, lõhna, tüpograafia ja tekstuuriga. Ja ei sisalda tobedaid keelde raamatu teistele edasiandmise kohta. Kes seda enne kuulnud on, et keelatakse raamatu sõbrale laenamine! Aga näed, e-raamatu puhul peetakse seda täiesti normaalseks. Ja viimasel lehel on ülivajalik lause: "Raamatu lõpp".
Mõni näide ka Ilvese luulest:
mina ei taha olla ei ole
eesti kirjanduse navitrolla
jaagupkreem savisaar
hassokrull ellekull
mutt koer kala
mina olen eesti kirjanduse ilves
kikilipsuta karvane elukas
tules ei upu vees ei põle
ilus loom
anna ainult aega
ja too oma tütred minu kihude altarile
sest neil on seal hää
*
kui ma ükskord väikseks kasvan
väiksemaks kui veel mikroobid
kõiki sääski hammustan
*
täna jah täna just
mängime kirjandust
sirp lõika
alasile looming löö
*
Teised kirjutavad:
Seletuskiri
Luuleleid
Kronotoop
Vaapo Vaher, Looming
Olavi Ruitlane, Setomaa
Kaupo Meiel
Jürgen Rooste, Sirp
Täitsa õige raamatu valisid e-lugemuse esmaelamuseks, sest see on esimene e-küljendatud eestikeelne kogu üldse, ja siis veel ilmus kunagi selline artikkel :-) http://arvamus.postimees.ee/315956/aapo-ilves-e-raamat-tulgu/
VastaKustutaTäitsa õige artikkel. Ainult et kahe aasta jooksul ei ole käibemaksu osas mitte midagi edasi liikunud. Ja pole kuulda, et niipea liikuma hakkaks.
VastaKustutaAga e-raamatukogu on ikka kohutav ahvatlus - kõik raamatud ainult hiirekliki kaugusel! Minusugune läheks esimese hooga kindlasti liiale. Aga õnneks pole mul lugerit ja ekraanilt lugeda ei taha.
Mina olen nõus veidi veel ootama, kuni puutetundliku ja klahvistikust eraldatava ekraaniga kombod a'la Asus Tranformer korralikult tööle hakkavad, eesti keele ära õpivad ja standardiks saavad, ja projektorid mobiiltelefonidesse kolivad.
VastaKustuta