laupäev, 4. veebruar 2017

Giulia Enders "Võluv soolestik"

Pärast Giulia Endersi "Võluva soolestiku" läbilugemist ma ei imestanud enam, miks see nii pikalt edetabelite esiotsas püsis. Raamat on huvitavalt kirjutatud, mõnusas humoorikas stiilis (Me sööme haudvaikuses pisikese torditüki, lootes, et keegi ei näe, ja kõhus käib kisa: "TOOOOOORTI ANTAKSE!"), arusaadav ka võhikule, samas ei ole asju tehtud ka liiga lihtsaks. Tõepoolest sai palju targemaks.

Enders tegeleb inimese sisemaailmaga, täpsemalt soolestiku, seedimise ja muude taoliste enamasti alahinnatud protsessidega. Alles viimasel ajal on hakatud tegema teadusuuringuid, mis tõestavad, kui määratult suurt osa mängib inimese organismis selle sooletegevus. Soolestiku valduses on terve autopargi täis erinevaid signaalaineid, närvide isolatsioonimaterjale ja ühendusteid. On ainult üks elund, mis sellele mitmekülgsusele vastu saab - aju.

Meie soolebakterid mõjutavad kogu meie keha, kuni tunnete ja käitumiseni välja. Selge see, et kui sul kõht valutab, siis ei tule teravast mõtlemisest suurt midagi välja, või kui sa kõhulahtisusega poti peal istud, siis ei saa samal ajal näiteks ooperietendust nautida, aga on ka näidatud, et on seos ärritunud soole sündroomi ja depressiooni vahel. Soolestiku olukord mõjutab meie tundeid ja soolebakterid võivad meid paksuks teha. Selgub, et väljend "kõhutunde najal tehtud otsused" ei ole mitte metafoor, vaid just nii ongi.

Eriti põnev on ürgloom toksoplasma, mis paljuneb kasside soolestikus ja võib kasutada inimest vaheperemehena järgmise kassi juurde liikumiseks. Toksoplasma ei tekita inimesele üldiselt mingeid vaevusi ja enamasti istub meie ajus uinunud olekus. Aga toksoplasma võib mõjutada aju hirmu-, haistmis- ja käitumiskeskusi. Nakatanud inimestel on suurem tõenäosus sattuda õnnetustesse, sooritada enesetapp või põdeda skisofreeniat.

Enamik inimesi arvab, et soolestik saab äärmisel juhul hakkama tualetis käimisega, muul ajal aga ripub niisama jõude. Õigupoolest ei teata ühtegi soolestiku erioskust ja soolestikku peetakse pigem häbiasjaks. Seda müüti tahabki Enders murda, ta kirjutab paljudest põnevatest asjadest, nagu tualetis käimisest, allergiatest ja toidutalumatusest, elunditest, mis toitu transpordivad (siinkohal alustab ta silmadest), oksendamisest, mikroobidest, parasiitidest ja veel paljust muust.  Tuleb välja et tualetis käimine on meistritöö ja me peaksime selle eest oma soolestiku üle uhke olema.

Raamatus pole ainult ülevaade meie keha toimimisest, Enders annab ka nõu, kuidas oma soolestikuga paremini läbi saada – kuidas end kaitsta salmonellabakteri eest, kuidas on õige potil käia, mida oksendamise vastu ette võtta, kuidas on kõige õigem käituda kõhukinnisuse korral, peatub lühidalt toitumisel.

Mulle isiklikult andis raamatu puhul "lisaväärtuse" asjaolu, et kuulasin seda Elisa raamatus. Mistap eesti keeles ette loetud ladinakeelsed nimetused olid täiesti hoomamatud ja ootamatult ilmusid muidu arusaadava jutu sisse sellised väljendid nagu esmaspäev koli, laupäev piimhape ja teisipäev-rakud (E-coli, L-piimhape ja T-rakud). Ja siis olid veel eriti lõbusad tegelased: sool-erakud (soolerakud).

Tõlkinud Kadri Metsma

Teised kirjutavad:
Mis loeb?
Elutark
Elutark 2
Triinu raamatud
Sauga raamatukogu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar