kolmapäev, 6. jaanuar 2010

Andrew Norman "Agatha Christie. Lõpetatud portree"

Andrew Norman on võtnud ette analüüsida Agatha Christie elu ja käitumist. Ta võtab appi psühhoanalüütikud eesotsas Freudiga ja analüüsib Christiet kaasaegsete psühholoogiateadmiste kaudu. Kõige pikemalt käsitleb Norman Christie 11-päevast kadumist. Oma autobiograafias jätab Christie selle etapi oma elust vahele.

Agatha Christie elust ülevaate saamiseks on endiselt parim tema autobiograafia „Minu elu lugu", sest Christie on igal juhul suurepärane jutuvestja, loob ta siis kriminaalromaani või kirjutab oma lapsepõlvest. Normani kohta sama öelda kahjuks ei saa. Tekst on hüplik ja seosetu. Teemaarenduse vahele on pikitud eelneva ja järgevaga seostamata laused. Iga kord, kui Christie romaanist „Lõpetamata portree" juttu tuleb (ja tuleb tihti!), kordab autor üle kõik seosed, mis sellel pool-autobiograafilisel romaanil Christie eluga on, nagu peaks lugejat täiesti mäluvabaks.

Tundub, et autor on püüdnud raamatusse kokku koguda Christie elust kõike seda, mis muudes allikates on lõpetamata (sellest ka pealkiri „Lõpetatud portree"), tekstis on ohtralt viiteid teistele teostele. Ehk just seetõttu jätab raamat fragmentaarse mulje. Võib-olla kohe autobiograafia järel lugedes täidab see teos lüngad, aga Agatha Christie elust sisukama ülevaate saamiseks tuleks midagi muud lugeda.

Tõlkinud Mariliin Vassenin

Teised kirjutavad:
Ekspress

1 kommentaar:

  1. minu arust oli ka kuidagi poolik ja hüplik raamat.

    VastaKustuta