Kui ma mõtlen Maimu Berg, siis ma mõtlen - kohalik omavalitsus, kriitika, poliitika. Ja millegipärast olen täitsa ära unustanud, et Maimu Berg on ennekõike ju kirjanik. Mäletan, kuidas otsisin raamatupoodidest tema "Ma armastasin venelast" ja kuidas see teos mulle siiamaani vahel meelde tuleb, kuigi lugemisest juba aastaid möödas.Kaks näidendit "Vene rulett" ja "Euroopasse! Euroopasse!" ilmusid Loomingu Raamatukogus.
"Vene rulett" räägib Eesti praeguses elus nii tavalisest keskealiste abielukriisist. On naine, mees ja mehe noor armuke. Selleks, et asjad selgeks rääkida, otsustatakse korraldada kõigi osapoolte koosviibimine restoranis. Ja siis hakkavad asjad juhtuma...
"Euroopasse! Euroopasse!" põhiteema on vestlus ametniku ja järjekindla pensionäri vahel, kes kaebab, et tema majas peetakse bordelli. Lisanduvad veel mõned tegelased ja mida edasi, seda jaburamaks kogu tegevus läheb, kuni lõpeb täitsa ootamatu puändiga.
Mõlema näidendi puhul nautisin dialooge - vaimukad, teravmeelsed ja kohati naljakad. Samas nii elulised. Täiesti võib uskuda, et sarnaseid vestlusi peetakse iga päev mõnes kodus või mõne kohaliku omavalitsuse ametniku kabinetis. Samas näidendina laval nad minu meelest hästi ei töötaks. Lava jaoks jääb puudu sügavusest ja taustsüsteemist, või kuidas seda mõtet nüüd väljendadagi. Ainult dialoogist jääb ju teatrilaval väheks. Lugemiseks aga piisab küll.
Teised kirjutavad:
Ma lugesin läbi ainult Vene ruleti. Aga kah täitsa kõlbas lugeda, omamoodi tore. Eriti muidu niimoodi Eesti kirjanduse taustal (millest ma muidu ka midagi ei tea).
VastaKustutaSoovitan vaadata Vilde teatri esituses nii "Euroopasse! Euroopasse!" kui ka "Vene ruletti" - võib-olla siis leiad, et töötavad laval küll... :)
VastaKustuta