Teises maailmas on inimesed, kes suudavad teatud medaljoni abiga kahe maailma vahel liikuda. Peategelane Mirjam, kes on 32 aastat elanud rahulikku elu ja tipptasemel majandusajakirjanikuna elatist teenib, avastab ühel hetkel, et ka tema kuulub nende inimeste hulka, kes ennast Klanniks nimetavad. Sellest saab alguse peadpööritav ja kaasaegselt kiire põnevik. Ta kaotab oma töökoha, kistakse teise poole võimuvõitlustesse, tahetakse ei-tea-kellele mehele panna ja et sellest kõigest veel vähe ei oleks, siis ka maha lüüa.
Siit tuleneb ka teose miinus minu jaoks - peategelase isik. Ta on majandusajakirjanik, üsna terane, kuid siiski üles kasvanud kaasaegses Ameerikas, ja me teame, mida see tähendab. Aga sattudes uude olukorda, ei löö ta vedelaks, vaid asub tarmukalt asju oma äranägemise järgi ajama. Muuhulgas suudab vältida elukutselisi palgamõrtsukaid, neid nagu muuseas selja tagant maha lastes, teha kahjutuks pomme, uurida välja oma pere räpaseid saladusi ja alustada edukat äri kolmandas maailmas. Minu jaoks on seda kõike ühe naise kohta liiga palju, ehk sellise peategelasega ei ole võimalik samastuda ja seega ka talle eriti kaasa tunda. Kui Miriam kolmandas osas ebakohase käitumise pärast koduaresti pannakse (hukkamise asemel), siis tegelikult jättis see üsna külmaks. Teose inimestevahelised konfliktid jäävad kuidagi pinnapealseks, igal tegelasel on oma rohkem või vähem hämarad motiivid, mis tema käitumist suunavad. Ma ei teagi, mis see on, mis mind häirib - need ei ole psühholoogiliselt usutavalt kirja pandud?
Seega jääb järele praeguse ja endisaegse maailma segunemine ja sellega kaasnev konflikt, mis paneb edasi lugema. Paralleelmaailmade toimimine, millest üks elab keskajas ja teine kusagil tööstusrevolutsiooni eelses. Kummaski ei ole naistel erilist sõnaõigust ega võimu. Viis, kuidas Klann oma võimet maailmade vahel liikuda ära kasutab - veab kaupa ühest maailmast teise, et selle abil rikastuda. Klanni keerulised peresuhted (vereliini tuleb iga hinna eest elus hoida!), vastavalt maailmale siis keskaegne või tööstusrevolutsiooniaegne olustik.
Remargina veel, et vürstkaupmehed kõlab ikka nii võõralt. Mul oli pealkirjas ka esialgu vürtskaupmehed, enne kui nägin ja ära parandasin. Vürtsidega kauplejad on ikka palju tuttavamad tegelased.
Tõlkinud Juhan Habicht
Nädala autor (katkend)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar