Selles kogumikus on peamiselt algonkini
indiaanlaste pärimused. Võrreldes teiste loodusrahvaste muinasjuttudega on valik üsnagi ilus ja kena. Tapmist ja tagaajamist vähem, moraali rohkem. Ei
maksa mammonat taga ajada, oma vanemaid peab austama, armastuse jõul saab üle
igast mäest, julgust peab ainult jätkuma. Päris huvitav oli jutt "Tuhkatriinu",
kus euroopa keskaegne muinasjutt oli kohalikesse oludesse üle kantud. Printsi
asemel oli suur pealik, kes oskas end nähtamatuks teha ja kes võttis Tuhkatriinu
naiseks, sest see oli ainus, kes ei valetanud. Tiiu Allikvee illustratsioonid tõid
lapsepõlvest meelde multifilmi, mis oli tehtud indiaanlaste pärimuste põhjal ja
kus oli kasutatud nende traditsioonilist joonistusstiili. See oli üks hirmus
multifilm, aga kes selle tegi ja mis ta nimi oli, ei mäleta enam.
Koostaja ja
tõlkija Jaan Kaplinski räägib Ööülikoolis muinasjuttudest ja puudutab ka ühte,
mis selles raamatukeses ära on toodud.
See oli see koletisest Recuayst, eks? See multikas: http://mults.spb.ru/mults/?id=2099 ?
VastaKustutaTänan lingi eest! Oli jah, sama multikas. Milline muusika! Nüüd sain aru, miks ta nii õudne tundus. Sellise muusikaga ei saagi teisiti tunda.
VastaKustutaHuvitav on, et ka Peruus kohtas Atlase müüti. Või on see hilisemate tõlgendajate ja muganduste tõttu niimoodi kujunenud? Nagu "Tuhkatriinu" lugu selles kogumikus.
Oh, ja tänan multikasaidi lingi eest veel. Nüüd vist küll sel aastal sadat raamatut täis ei saa, sinna võib ju vaatama jäädagi :)
VastaKustuta