Tookord ütlesin pakkujale, et ma ei ole huvitatud - lugemata raamatuid kõik riiulid kodus täis, aga kui nad kunagi audioraamatuid pakkuma hakkavad, siis kaalun. Olen ammu audios kuulamise võimalusest puudust tundnud. Teatavasti ei ole raamatu lugemise ajal võimalik midagi muud teha (teejoomine ehk välja jätta) ja samas ei ole näiteks söögivalmistamise, koristamise või puudeladumise ajal võimalik raamatut lugeda. Küll aga saaks seda aega kasutada raamatu kuulamiseks. Minu ideaalis näeb see välja nii, et ma saan paber- või e-raamatut poolelijäänud kohast edasi kuulata. Tean, et Amazonil on selline võimalus olemas, aga seal toimib see ainult Audible'i raamatutega ja lisaraha eest.
Ise mõtlesin, et siia see aeg küll niipea ei tule. Ootamatult aga on see nüüd siiski käes ja Elisa Raamatus on võimalik raamatuid ka kuulata. Võtsin kohe proovida. Aga kuna seal on ühed raamatud ja minu raamaturiiulis teised, siis praktikas tähendab see seda, et mul on nüüd kaks raamatut korraga pooleli - üks, mida silmadega loen ja teine, mida kuulan. Sest lihtsalt istuda ja raamatut kuulata ma küll ei või. Jah, lihtsalt istuda ja silmadega lugeda on ok, aga lihtsalt istuda ja kõrvadega kuulata ja samal ajal mitte midagi muud teha pole üldse mitte ok.
Audio jaoks kasutatakse Eesti Keele Instituudi väljatöötatud kõnesüntesaatorit. Ehk tegemist ei ole siis klassikalise audioraamatuga, mille on näitleja sisse lugenud, vaid masinaga, mis loeb igasugust teksti. Valida saab mees- või naishääle (Meelis või Pille) vahel ja on võimalik lugemise kiirust muuta. Tuleb vaid esimesest võõristusest üle saada ja häälega ära harjuda. Hääl on vägagi inimlik, ei jäta üleliia masina muljet, aga mõned nüansid siiski on. Eelkõige on probleem väldetega. Need on mõnikord nii- ja mõnikord naapidi. Aga olgem ausad, eesti keele vältevaheldusest ongi lihtsalt pealevaadates võimatu aru saada.
Nimed kõlavad ka natuke naljakalt, samuti ei saa süntesaator aru võõrkeelest. Võõrkeelsed sõnad ja nimed loetakse ette eesti hääldusreeglite järgi. Näiteks Johannal on rõhk alguses, ehk kõlab nagu ´Johana.
Huvi pärast panin Meelise lugema Ilmar Trulli luulet.
Proovige nüüd ise kõva häälega lugeda, nii et putkas on kõigis lausetes teises ja tutkas esimeses vältes:
Ühes kioskis ehk siis putkas
elas kord üks tubli tutkas.
Käisin kaesin - putkas tutkas.
Nähes mind see tutkas putkast
plehku pistis. Tutkas putkas
ja ei ole enam putkas.
Nii et enam sellest putkast
otsida ei tasu tutkast.
Juhtum jahutas mu indu.
Enam ma ei vaatle lindu.
Läksin rappa meeles kurvas
kaema, kuidas kasvab turvas.
No päris lõbus ju.
Ilmar Trulli luulet tuleb ikka ise lugeda, soovitavalt kõva häälega. Lisaks on Ilmar Trulli raamatus "Väike viisakas kärbes" ka väga toredad pildid.
Varesed lendavad lõunasse
Kured läinud, kurjad ilmad.
Haned läinud, halvad ilmad.
Luiged läinud, lumi taga.
Tegelikult selgub aga
sellest laulust tähtis tõik,
et külmavaresed nad kõik.
*
Madrus kuival
Nukker madrus müttab adrus
ta jäi jälle laevast maha.
Nendes paigus maismaahaigus
murdis meremehe maha.
Kaldal olla ta ei malda
kuival olla ta ei taha.
Tahaks rannast anda kanda,
madrus maal ei teeni raha.
Madrus maal on nagu hüljes,
kellel pole rattaid küljes.
Paar linki ka, kes tahab kõnesünteesi kohta lisa lugeda:
Postimees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar