neljapäev, 1. märts 2012

George R. R. Martin "Fevre'i unelm"

Selgub, et ma polegi siiani ühtegi vampiiriraamatut lugenud. "Intervjuu vampiiriga" ja "Dracula" on kodus küll olemas, aga seal riiulis on lisaks neile veel üle 400 läbilugemata raamatu...

Sedasama "Fevre'i unelmat" olen ka vähemasti kolm korda juba riiulist välja võtnud ja siis millegipärast ikka tagasi pannud. Aga pärast mõningate mitte üleliia põnevust ja kaasaelamist tekitavate teoste lugemist oli vaja just midagi sellist, mis raamatu ette naelutaks ja muude asjade peale mõelda ei laseks. Päris nii hull "Fevre'i unelm" küll pole, aga põnevust kerib kenasti ja igavust igatahes ei tekita. Lisadimensioon G.R.R Martini teoste lugemisel on veel see, et kunagi ei tea, kas peategelased ikka jäävad lõpuni ellu ja nii ei saa lugemisel ennast kuidagi lõdvaks lasta. Igatahes, mulle "Fevre'i unelm" meeldis, kohe väga, erinevalt "Troonide mängust". Kujutan ette, et "Fevre'i unelm" on ka pigem meestele meeldiv teos, sest palju on juttu laevadest ja nende mootoritest ja naised on seal üsna kõrvalised tegelased. Verd lendab ja kõrisid rebitakse välja, mõningaid päris õõvastavaid vahejuhtumeid kirjeldab Martin mõnuga ja pikalt.

Peamine intriig ja suhtlus käib siiski kahe mehe vahel. Või kui nüüd täpsemalt öelda, siis ühe mehe ja ühe vampiiri vahel. Sest ärge arvake midagi, et mõni inimene võiks vampiiriks saada, isegi kui ta seda tahaks. Vampiirid on hoopis eri liik ja inimesi on neil tarvis vaid oma "punase janu" rahuldamiseks ja muude vajaduste teenimiseks.

Peaaegu pankrotis laevafirma omaniku Abner Marshi juurde ilmub 1857. aastal salapärane võõras Joshua York, kes pakub talle partnerlust ja raha kõige uhkema laeva ehitamiseks, mis Mississippil kunagi sõitnud on. Milline kapten sellisele pakkumise ära suudaks öelda? See oli aeg, mil mööda Mississippit sõitsid tuhanded aurulaevad, veeti reisijaid, kaupu ja orje. Aeg enne raudtee ehitamist, mil jõgi oli tähtsaim ühendustee eri paikade vahel. Nii ehitab Marsh kõige uhkema laeva ja nimetab selle "Fevre'i unelmaks". Muidugi selgub üsna varsti, et partner Joshua York ja tema sõbrad on kummaliste eluviisidega, tõde avaneb vähehaaval. Selgub, et ka vampiiridel on omavahel erimeelsusi ja nõnda satub Marsh vampiiride võimumängude vahele. Kus inimene arusaadavalt on nõrgem pool.

Kuigi raamatu põhiintriig on seotud vampiiridega, on ta vähemalt samapalju ka Mississippist ja laevadest. Sest need mehed seal armastavad oma laevu ja armastavad oma jõge. Mõningase pildi saab ka ajastust, kuid kuna tegelased liiguvad kas laeva pardal või jõeäärsete linnade urgastes, siis ehk pisut ühekülgse.

Tõlkinud Juhan Habicht

Teised kirjutavad: